3.caput mediale Küünarvarre eesmise rühma lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. pronator 1.humeruse radiuse lateraalse -küünarvarre -radioulnaarsed medianus teres epicondylus pinna keskmisele pronatsioon liigesed 1.caput medialis ⅓ -le -küünarvarre -küünarliiges humerale 2.pr. coronoideus fleksioon 2.caput ulnare M. flexor carpi humeruse 2.-3. metakarpaalluu -käe fleksioon -randmeliiges medianus
o: epicondylus lateralis humeri (eelmisest kõrgemal) i: os metacarpalis 2. f: sirutab ja abdutseerib rannet + aitab painutada ja supineerida küünarvart Musculus brachioradialis o: humeruse lateraalserv i: radius processus styloideuselt veidi ülevalpool f: broneeritud küünarvart supineerib + supineeritud küünarvart broneerib + aitab painutada küünarvart Eesmine rühm Musculus pronator quadratus o: ulna alumise otsa eepind i: radiuse alumise otsa eespind f: küünarvarre pronatsioon Musculus flexor pollicis longus o: radiuse eespind i: pöidla phalanx distalis f: painutab pöidla distaalset lüli Musculus flexor digitorum profundus o: ulna eesmine pind + membrana interossea i: 2. -5. phalanx distalis f: painutab sõrmede distaalseid lülisid Musculus flexor digitorum superficialis
Radioulnaris proximalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad kodarluu circumferentia articularis ja küünarluu incisura radialise vahel Distaalne radioulnaarne liiges (art. Radioulnaris distalis) - Ratasliiges - Üheteljeline - Moodustuvad caput ulnae ja discus articularise vahel Liigutused: küünarvarre pronatsioon-supinatsioon (vertikaaltelg, horisontaaltasapind) Ulna ja radiuse vahel olev sündemoos (membrana interossea antebrachii) Randmeliigese kompleks Radiokarpaalliiges (kodarluu-randme liiges) (art. Radiocarpea) - Moodustuvad kodarluu facies articularis carpea, liigeseketas (discus articularis) ja randmeluude proximaalse rea (os schapoideum ja os lunatum) vahel - Ellipsoidliiges - Kaheteljeline Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea) - Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel
Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS · väändemoment T on keeru telje kõverusraadiuse R funktsioon ja on kogu vedru pikkuses muutuv (kuna R const); · vedru ristlõigetes ilmnevad nihkepinged , mille suurim 16 FR väärtus vedru siseküljel sõltuvalt radiuse R väärtusest max = K; avaldub (eelnevast): D 3 · nihkepinge suurim väärtus max suureneb vedru raadiuse R suurenedes; · nihkepinge suurim väärtus max mõjub seal, kus on suurim keeru raadius Rmax (samas R suurenedes K väärtus mingil määral väheneb):
Doris Vahtrik Tabel 1. Keskmine aeg kalluse ja stabiilsuse tekkimiseks normaalse luu korral täiskasvanul. Luumurru piirkond Kalluse tekke aeg (nädalad) Stabiilsuse tekke aeg (nädalad) Õlavarre proksimaalne kolmandik 7-10 päeva 3-4 Radiuse/ulna distaalne kolmandik 4-6 8-10 Os scaphoideum ehk lodiluu 3-4 6-8 Reieluu proksimaalne kolmandik 4-6 8-12 Reieluu distaalne kolmandik 6 12 Tibia proksimaalne kolmandik 6-8 12-16 Tibia distaalne kolmandik 8-10 16-20
annaabi.ee 
