Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem. Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad. Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi. Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse
Passiivse mikrolaineradiomeeter on mõõteriist, mis mõõdab kiirgust selles spektrivahemikus (0.3 6 cm) Sellise kiirguse footonite energia on vaid mõni meV, mistõttu nad ei tekita elektron-auk paare pooljuhtides. Neid saab detekteerida metallist antenniga, milles hakkavad vahelduvvälja mõjul liikuma vabad elektronid. Antenn on tavaliselt paraboolse kujuga, mis koondab pealelangevad paralleelsed kiired vastuvõtjasse. Põhimõttelise piirangu radiomeetri ruumilisele lahutusvõimele seab antenni suurus. Väikseim eristatav pildiosa lainete difraktsiooni tõttu on võrdeline lainepikkuse ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub temperatuurist. Kui kiirguse allikas ja vastuvõtja on samal temperatuuril, siis antenni omamüra on signaalist tugevam ja detekteerimine peaaegu võimatu. Signaali-müra suhet saab parandada ajalise keskmistamisega. Passiivse mikrolaineradiomeetria põhiline rakendus on
1872 Johannes Diderik van de Waalse avalikustab uurimused reaalsete gaaside kõrvalekalletest ideaalse gaasi seadustest. 1873 Maxwell väidab, et valgus on elektromagneetiline nähtus. 1874 Van't Hoff ja Le Bel arendavad edasi kolmedimensionaalset strereokeemilist kujutamist ja arvavad, et süsiniku aatom võiks olla tetraeedriline. 1874 Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse. 1875 William Crookes leiutab radiomeetri. 1876 Willard Gibbs hakkab avaldama töid vabaenergiast ja keemilisest potentsiaalist. 1876 Alexander Graham Bell patenteerib telefoni. 1876 Nicolaus Otto leiutab neljataktilise sisepõlemismootori. 1877 Louis Paul Cailletet veeldab hapniku ja lämmastiku. 1877 Thomas Alva Edison leiutab fonograafi. 1879 George Gabriel Stokes avastab, et keha kiirgusvõimsus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 1879 14
teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!) Mõõteriistadeks on radiomeetrid (mõõdavad kiirguse intensiivsust) ja dosimeetrid (mõõdavad neeldumisdoosi). Radiomeetri abil määratakse keskkonna kiirgustase - see näitab, kas antud kohas viibimine on ohutu, lubatav või ohtlik. Et tuumaseadmetega töötamisel kaasneb paratamatult ka kiirgusoht, peavad sealsed inimesed olema pideva järelvalve all. Järelvalvet ongi kõige parem teha kaasaskantavate dosimeetrite abil, mille näitu regulaarselt võrreldakse kehtivate kiiritusnormidega. Neutroni ebastabiilsus. Selles, et liig väikese neutronite arvuga tuumad iseeneslikult
teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. Kiirguskaitse põhigraafikud: a. kiirguse kahanemine ajas (istu keldris ja ole kuss!); b. kiirguse nõrgenemine ekraneerivas kaitsekihis (mida sügavamal, seda parem!) Mõõteriistadeks on radiomeetrid (mõõdavad kiirguse intensiivsust) ja dosimeetrid (mõõdavad neeldumisdoosi). Radiomeetri abil määratakse keskkonna kiirgustase - see näitab, kas antud kohas viibimine on ohutu, lubatav või ohtlik. Et tuumaseadmetega töötamisel kaasneb paratamatult ka kiirgusoht, peavad sealsed inimesed olema pideva järelvalve all. Järelvalvet ongi kõige parem teha kaasaskantavate dosimeetrite abil, mille näitu regulaarselt võrreldakse kehtivate kiiritusnormidega. Neutroni ebastabiilsus. Selles, et liig väikese neutronite arvuga tuumad iseeneslikult
annaabi.ee 
