Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. · Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Mustad Augud · Teadlased arvavad, et mõne tähe külgetõmbe jõud on nii suur, et isegi valgus ei pääse sellest läbi. Sellist nähtust nim Mustaks Auguks. · Must Auk on nagu meie universumist lahkumine- kõik, mis temasse langeb, on jäädavalt kadunud. · Musta Auku ennast me ei näe, kuid võime näha taevakeha, mida ta võib tekitada-kvasarit-mis on heledaim teadaolev taevakeha. Kosmoloogiline printsiip
- koobalt - kasutatakse vähihaiguste välises gammateraapias - jood - kasutatakse kilpnäärme haiguste ravimiseks, vähihaiguste puhul - iriidium - vähihaiguste raviks sisekiiritajana 3 Põllumajandus Radioaktiivsus on kasutusel ka põllumajanduses. Viljakehade mutatsiooni teel aretatakse välja paremaid ja täiustatumaid sorte. Tänu radioaktiivsusele on aretatud nt. selliseid vilju, mis kannavad ühe asemel mitut viljakeha ja ka näiteks külmakindlaid sorte. Radioaktiivsus põllumajanduses on asendamatu. Nii nagu meditsiinis, ei saa ka põllumajanduses radioaktiivsusega kergelt ümber käia: - füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed ained tuleb ladustada eraldi, et ei tekiks ohtlikke reaktsioone. - töö tohib toimuda ainult laborites, kus on tagatud kiirgustegevuse ohutustehnika.
keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c). Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne. 5 (NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast) (NGC 5457,näide tüüpilisest spiraalgalaktikast) Elliptilised galaktikad Elliptiline galaktika on ellipsoidse kuju ja ühtlase heledusprofiiliga (heledus väheneb ühtlaselt serva suunas) galaktika. Elliptiline galaktika kuju võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani
Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktiivse lagunemise rida: Tooriumi rida Uraani rida Aktiiniumi rida Kolm liiki radioaktiivsust Tänu radioaktiivsusele avastasid Marie ja Pierre Curie senitundmatud elemendid polooniumi ja raadiumi. Uurides radioaktiivset kiirgust leidsid nad, et magnetväljas jaguneb raadiumi kiirgus kolmeks erinevate omadustega kiireks, mis viitab nende erinevatele elektrilaengutele. Niimoodi avastasid nad alfa, beeta ja gammakiirguse. Kiirte füüsikaline olemus Need kiired, mis kalduvad vastavalt positiivsete laengute liikumisele, nimetati alfakiirteks.
Kui mitme keemilise molekulid ühinevad ,siis räägime keemilisest reaktsioonist. Kui aines toimuvad muutused tuumade tasemel ,siis rääägitakse tuumareaktsiooniodest. Tuuma reaktsiooniks nimetame aatmituumade muutumist vastatsteks mõjuks mingi osakese või teise tuumaga.Selle reaktsiooni käigus tekivad uued keemilised elemnedid. Tuuma mõjutavate osakesi nimetatakse alfa osakesteks.Tuuma reaktsioonid on väliselt mõjutatavad protsessid . . . Lisaks tehislikult esile kutsutud radioaktiivsusele esineb ka looduslikku radioaktiivsust ja see toimub iseeneslikult. . · tuumadelõhustumine on protsess mille käigus lõhustub kaheks või rohkemaks ,kergemaks ja enam-vähem võrde suurusega tuumaks.Selle käigus eralduvad neutronid.Tekkivad kildtuumad lendavad elektrostaatiliste mõju jõul laiali. Seega gineetiline energia suureneb ja potsentsiaalne energia saavutab miinimumi.Lisaks kildtuumade tekkimisel eralduvad ka mõned elektronid
nii mõhna kui spiraalharude valguse. Varbspiraalsed galaktikad Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb a, b või c, mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass. 5 Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on selline galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on
Patarei plusspooluse külge kinnitatud metallplaat meelitab enda juurde alfaosakeste mõjul tekkinud elektrone, miinuspooluse külge kinnitatud metallplaat aga positiivseid ioone. Kui ruum on suitsuvaba, tuvastab elektroonika igal hetkel elektrivoolu olemasolu (elektronide suunatud liikumise) süsteemis ning sireenid vaikivad. Kui metallplaatide vahele satub suits, katkestab see vooluringi ning üle tubade hakkab kostma häirekell. loon-suitsuandur ei ole vaatamata radioaktiivsusele inimesele ohtlik. Esiteks on radioaktiivse aine kogus anduris üliväike, teiseks ei suuda alfakiirgus läbistada isegi paberilehte. Ameriitsium võib ohtlikuks muutuda vaid siis, kui seda sisse hingata. Ioon-suitsuandur (fotol töö põhimõte) sisaldab küll radioaktiivset ainet. kuid see ei ole eesmärgipärasel kasutamisel inimese tervisele ohtlik. Radioaktiivne aine ameriitsium eraldab
kaugemale. NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest[3][4] ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass.[5] [redigeeri]Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. nende kuju on ebatavaline ning nad ei
aastatel kujunes sellest ümberkaudsete suvilate prügila.[4] Pakri poolsaar Pakri poolsaarel soodustab reostumist õhuke pinnakate. Nõukogude ajal asus seal kaks sõjaväebaasi (Leetse I & II) Lõuna- ja Põhjasadam, torpeedobaas, Laoküla miiniladu, distsiplinaarrood, piirivalveüksustuumaallveelaevnike õppekeskus ja tuumareaktorid (70 ja 90 MW). Reaktorid peatati 1989. aastal ja kütusevardad viidi Venemaale 1994. aasta oktoobris, kuid radioaktiivne saaste püsib veel aastaid. Lisaks radioaktiivsusele esines baaside alal tugev naftareostus, pärast taasiseseisvumist likvideeriti kokku 12 000 m3 reostust, mis sisaldas 400 tonni masuuti. Paldiski keskkatlamaja mahutilekete tõttu tungis aastatega paelõhedesse tuhandeid tonne küttemasuuti, sõltuvalt ilmastikust voolas merre 169-400 kg päevas. Heitvesi, sealhulgas ka eriti toksiline tuumaobjekti heitvesi, lasti valdavas osas puhastamata kujul Lahepera lahte või suunati solgitorudega merre Pakri poolsare tipus paiknenud piirivalvekordonist
raskendatud, sest nende läbitungivusvõime on väike ja avaldub ainult õhukeses pinnakihis. Radioaktiivsus radioaktiivsete tuumade lõhustumisega kaasneb alfa, beeta ja gamma kiirguse eraldumine, mille kvantide suurus on kõrge ja on keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt aktiivne. Radioaktiivne esinemine kutsub esile ionisatsiooni, millega kaasneb molekulaarstruktuuride lõhustumine. Mikroobid on tunduvamalt vastupidavamad radioaktiivsusele kui kõrgemad oraganismid. Nende surmav annus on 100 ja 1000 kordi suurem kui loomadel. Tundlikud ioniseerivale kiirgusele on paljud raku ensüümsüsteemid, membraani struktuurid, tuumaaparaat ja eriti siis DNA. Kiirgus võib esile kutsuda keskkonnas veeradiolüüsi. Moodustuvad vabad radikaalid, atomaarne vesinik ja H2O2. Tekivad siis pöördumatud ainevahetuse häired, inaktiveeruvad ensüümid.
raskendatud, sest nende läbitungivusvõime on väike ja avaldub ainult õhukeses pinnakihis. Radioaktiivsus radioaktiivsete tuumade lõhustumisega kaasneb alfa, beeta ja gamma kiirguse eraldumine, mille kvantide suurus on kõrge ja on keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt aktiivne. Radioaktiivne esinemine kutsub esile ionisatsiooni, millega kaasneb molekulaarstruktuuride lõhustumine. Mikroobid on tunduvamalt vastupidavamad radioaktiivsusele kui kõrgemad oraganismid. Nende surmav annus on 100 ja 1000 kordi suurem kui loomadel. Tundlikud ioniseerivale kiirgusele on paljud raku ensüümsüsteemid, membraani struktuurid, tuumaaparaat ja eriti siis DNA. Kiirgus võib esile kutsuda keskkonnas veeradiolüüsi. Moodustuvad vabad radikaalid, atomaarne vesinik ja H2O2. Tekivad siis pöördumatud ainevahetuse häired, inaktiveeruvad ensüümid.
NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest[3][4] ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass.[5] o Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel
annaabi.ee 
