Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Radioaktiivsed jäätmed - sarnased materjalid

kütus, tuumkütus, konventsioon, radioaktiivsuse, seadusandlus, waste, tekitamise, klassifikatsioon, isotoobid, uraan, aktiniidid, sõltuvus, aatomienergiaagentuur, printsiibid, saadetakse, konventsioonid, kasutusaja, riigiteataja, tuumaenergia, tänapäevased, tasemed, intermediate, puhastusvahendid, kiirguskaitse, isoleerimine, etappidel, reaktoris
thumbnail
11
odt

Radioaktiivsed elemendid

kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne element, mis avastati, oli uraan U, 93. Martin Heinrich Klaproth poolt 1789. aastal. Saksa keemik ja nimetas selle: 1781. aastal avastatud planeedi Uraani järgi.(7) Marie Curie töötas koos abikaasa Pierre Curie'ga väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem, kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Ohtlikud jäätmed

· Radioaktiivsete jäätmete käitlemist mõjutab väga palju see, kui kaua nad ajaliselt ohtlikuna püsivad. See sõltub sellest, millist liiki isotoope neis esineb ja ka sellest kui pikk on poolestusaeg ehk mille jooksul nad kaotavad poole oma radioaktiivsusest. · Erinevatel isotoopidel on poolestusaeg väga erinev, see võib olla mõnest sekundist kuni miljonite aastateni. Radioaktiivsus väheneb aja jooksul senikaua kuni isotoobid lagunevad stabiilseteks ja mitteradioaktiivseteks. Peamised radioaktiivsete jäätmete käitlemisviisid · lahjendada ja hajutada (sobiv suurtele kogustele jäätmetele, mis eraldavad väikese koguse radioaktiivsust) · edasi lükata ja lagundada (unikaalne radioaktiivsete jäätmete käitlemine, mille puhul jäätmed säilitatakse ja radioaktiivsus väheneb ise isotoopida lagunemise tõttu) · kontsentreerida ja koguda (sobib väga aktiivsetele jäätmetele)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
86 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Radioaktiivne saastumine

Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi,

Keskkonnareostus
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Biojäätmed

See hõlmab peaaegu igat liiki jäätmete vedamist kõigi transpordivahenditega, sealhulgas maanteesõidukite, rongide, laevade ja lennukitega. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 14. juunil 2006 vastu uue määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (mis jõustus 12. juulist 2007). Uus direktiiv on samm edasi jäätmete veo suurema rahvusvahelise ühtlustamise suunas, sest sellega rakendatakse täielikult ohtlike jäätmete vedu rahvusvahelisel tasandil reguleeriv ÜRO Baseli konventsioon (millega ühendus ühines 1989. aastal), ning tugevdatakse praeguseid kontrollimenetlusi, lihtsustades ja selgitades neid nii keskkonna kui ka jäätmeveoettevõtete huvides. Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained Jäätmete põletamine Olemasolevate jäätmepõletusjaamade suhtes kehtib alates 28. detsembrist 2005 direktiiv 2000/76/EÜ ja seda on alates 2002. aasta detsembrist kohaldatud uute jaamade suhtes

Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus

Jäätmekäitlus
39 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat: Radioaktiivsus

Referaat Füüsikas Radioaktiivsus 2011 Sissejuhatus Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suureenergiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio + activus - kiirgustoime).Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selleprotsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini

Keskkonnakaitse ja säästev...
7 allalaadimist
thumbnail
28
rtf

Tuumaenergeetika uurimistöö

Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktoritüübid..................................................................................... 7. Reaktorite põlvkonnad.......................................................................................... 7

Füüsika
120 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tuumaenergia ja selle kasutamine.Radioaktiivsue kahjulikkus.

Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraandioksiid, mitte puhas uraan *1841.a sai Eugen Peligot esmakordselt metallist uraani *1896 tegi Henri Becquerel avastuse, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri. Ta nimenat selle kiirguse uraankiirteks *Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn uraanikiired on omased ka mõnedele teistele ainetele ( nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks *1898a. Avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi *1911a. avastas E

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Uurimustöö Radioaktiivsus

Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile.................

Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Kalmistute mõju keskkonnale - projekt

Muinsuskaitseameti poolt on kultuurimälestiste registrisse kantud surnuaiad, mis on kuulutatud ajaloomälestisteks (sh kõik enne 1940. aastat asutatud surnuaiad). Levinuim kalmistutüüp Eestis on luterliku taustaga kihelkonnakalmistu. Tulenevalt Eesti asukohast on lisaks traditsioonilisele kristlik-luterlikule kirik-kalmistu süsteemile ka arvukalt kreeka katoliku usutraditsiooni kalmistuid, mis enamjaolt pärinevad 19. sajandi keskpaigast. Kalmistute paiknemist on mõjutanud seadusandlus, haldusjaotus, religioon, looduslikest oludest tulenev erinev majanduslik tase, rahvastiku liikumine ja moevoolud. Seoses suhtumise muutumisega religiooni hakkasid kirikuaiad peale keskaega oma usulist tähendust kaotama. Suhtumine matmisesse ja kalmistutesse muutus praktilisemaks. (R. Kalle, ... 2005). Kuigi ristirahva jaoks oli matmine pühitsetud mulda kohustuslik, ei olnud võimalik sellest nõudest kinni pidada. Põhjuseks oli see, et matmisega kirikuaeda kaasnesid

Keskkonnatehnoloogia
31 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Tuumareaktorid - kordamisküsimused

tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. 2. Tuumakütuse (uraani, tooriumi) varud, saadavus, tootjamaad. Uraan: leidub looduses ainult ühendeis. Looduslik uraan on isotoopide U234(0,006%), U235(0,72%) ja U238(99,274%) segu. Isotoobi U234 kogus on väike ja ebaoluline. Uraan on väga levinud element looduses. Ntx: leidub merevees, graniidis, settekivimis. Kaevandatud uraani rikastatakse vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale

Tuumareaktorid
21 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Jäätmekäitlus

JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: ­ säästa loodus ­ säästa loodusressursse ­ kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I

Jäätmekäitlus
31 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 13%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (146·1012 m3), millest 48·1012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna elektrijaamade tehnilistele tingimustele jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks. Põlevkivi üldtunnustatud klassifikatsioon puudub ning kivimi nimetused erinevad piirkonniti. Põlevkivi puhul on oluline rõhutada et ta on karbonaatse või terrigeense koostisega settekivim, mille orgaanilise aine sisaldus ulatub 10...70%-ni. Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku (8...11 %) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Põlevkivi on Eesti olulisim maavara. Kütusena kasutatakse kukersiitpõlevkivi, mida kaevandatakse Ida-

Rahvusvaheline metsapoliitika...
150 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tuumaenergia materjal

süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest ­uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning tuuma ümber tiirlevatest elektronidest, mille arv võrdub prootonite arvuga. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis elemendiga on tegemist. Perioodsuse tabelis on elemendid sorteeritud just prootonite arvu järgi. Igal elemendil võib olla mitmeid isotoope. Isotoobid on aatomid, mille tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid, mis tähendab et isotoobid

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

oleksid varud piisavad inimkonna energiavajaduse täielikuks rahuldamiseks. Kahjuks on taastuvenergia rakendamise tehnoloogiad ressursimahukad ja lähiajal pole fossiilkütuste põletamisest loobumine veel võimalik. 10(113) Villu Vares Energia ja keskkond Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) varud. Praegu on tuumafusiooni suudetud rakendada vaid katseseadmetes ja lähiajal selles valdkonnas kiiret progressi prognoosida ei ole võimalik. Tabel 1.1 Maailma fossiilkütuste varud ja tarbimine 2003.a seisuga

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

mis omakorda sõltuvad inditseeritavatest omadustest. Looduse integratsiooni tasemed Integratsioon (lad. integratio ­ liitumine, terviku moodustamine, integer ­ terve) ­ liitumine. Süsteem (kr. system ­ terve, koosnemine osadest, ühinemine) e. omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest, mida võib käsitada kui tema ehituse (struktuuri) terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem ­ orgaanilise looduse klassifikatsioon. Ökoloogias süsteem ­ on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Süsteemi uurides pööratakse peatähelepanu aineringele ja seda kujundavatele teguritele. Süsteemiökoloogia ­ teoreetilise ökoloogia haru, mis uurib keerukate suursüsteemide ­ ökosüsteemi, bioomi ja biosfääri ehituse ja talitluse seaduspärasusi ning aineringet: 1) looduslikus keskkonnas 2) inimmõju, eriti tööstusliku saastamise oludes.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
8
docx

LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS

LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS Avastati juhuslikult Prantsuse füüsiku Becquerel poolt, kes uuris ainete fotoluminestsentsi. Ta avastas,et uraan kiirgas kogu aeg iseeneselikult mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile. Hiljem avastati, et eriti tugev kiirgus on elemendil raadium ( ca 4x tugevam kiirgus) , millest tuletati nimetus radioaktiivsus. Eriti põhjalikult uuris radioaktiivsust Marie Curie Osutus, et see kiirgus oli olemas kogu aeg ning lisaks kiirgusele eraldus ka veidikene soojust. Osutub, et Mendelejevi tabeli kõik elemendid mille järjekorra number on suure kui 83 on looduslikult radioaktiivsed.

Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh 1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus

Keskkonnakaitse ja säästev...
85 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

· Kaudne tulu- prügilate rajamise edasilükkamine, prügilate alla mineva maa säästmine, looduse kaitsmine, loodusvarade säästmine · Kulu- kogumine, vedu soritmine Teisese toorme liigid: 1. Tootmisjäägid ja praaktoodang 2. Kasutatud materjalid Korduvkasutus- samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema Taasakasutus- samaks või muuks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema Jäätmete kasutamisvõimalused: Materjal või kütus. Otsene taaskasutus: jäätmeid kasuttatakse toormena Kaudne taaskasutus: jäätmeid kasutatakse energia saamiseks, mullaomaduste parendamiseks Teise toorme mooduatvad ka tootmis ja tarbe ehk olmejäätmed. Tootmisjäätmed on tavaliselt puhtad, ühetaolised, sorditud, tekib samas kohas suurtes kogustes, kogumist ja taaskasutamist on lihtne korraldada · Tootmisjäätmete taaskasutamine sõltub: - kasumlikkus - seaduse nõuded - ettevõtte mainekujundus

Jäätmekäitlus
141 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ökoloogia teise vaheeksami/kontrolltöö

madalal temperatuuril (350-650oC) ilma nähtava leegita katalüsaatori pinnal. Katalüütilise põletuse rakendamisel tuleb jälgida, et heitgaas ei sisaldaks katalüsaatori mürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt). Nimetatud metallid tuleb heitgaasist enne selle katalüütilist põletust kõrvaldada. Katalüütilist põletust kasutatakse ka autode heitgaaside puhastamisel. nn. keskkonnasõbralik põletusmoodus on keevkihipõletus ehk põletamine hõljuvas kihis. Kütus viiakse liiva või lubjakivi sisaldavasse keevkihikoldesse. Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii põletatava kütuse kui ka mineraalsed abiaine osakesed hõljuvasse olekusse. Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi osakeste

Keskkond
3 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Enegiamajandus

põhjustab elupaikade ja kasvukohtade hävimise; -- tammid takistavad setete edasikandumist; -- kalade liikumine jões on häiritud; -- kohaliku ökosüsteemi muutused; -- võib kahjustada piirkonna turismindust, juhul kui hävivad olulised kultuuri- ja ajaloomälestised vm turismiobjektid. ENERGIAMAJANDUS: TUUMAENERGIA Tuumkütus on aine, mille tuumad neutronite toimel lõhustuvad ja eraldavad energiat. Tuumaelektrijaamades kasutatakse kütusena peamiselt uraani (U). Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada. Tuumaelektrijaama reaktori tööks vajalik uraani rikastusprotsent jääb tavaliselt 5% lähedusse. Tuumkütusena on võimalik kasutada ka plutooniumit (Pu) ja tooriumit (Th). Kuidas toimub tuumaenergia tootmine? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -Helsinki commission-HELCOM loodi 1972 Stockholmi Keskkonnakonverentsi otsuse täideviimiseks. 1974 kirjutasid 7 Läänemere-äärse riigi esindajad alla helsinki konventsionile, millega sätestasid konventsiooni täidesaatvaks organiks HELCOM´I 1992 kirjutati alla uus konventsioon osaliselt uute riikide poolt. Helsinki konventsioon oli esimene rahvusvaheline leping, mis hõlmas kõiki reostuse liike. HELCOM annab välja soovitusi Praegu ühinenud 9 riiki:

Ökoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -Helsinki commission-HELCOM loodi 1972 Stockholmi Keskkonnakonverentsi otsuse täideviimiseks. 1974 kirjutasid 7 Läänemere-äärse riigi esindajad alla helsinki konventsionile, millega sätestasid konventsiooni täidesaatvaks organiks HELCOM´I 1992 kirjutati alla uus konventsioon osaliselt uute riikide poolt. Helsinki konventsioon oli esimene rahvusvaheline leping, mis hõlmas kõiki reostuse liike. HELCOM annab välja soovitusi Praegu ühinenud 9 riiki:

Keskkonnakaitse ja säästev...
668 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on

Energeetika
37 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tuumaelektrijaam

Kasutatud kirjandus....................................................................................12 Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

15.Gaasiturbiinide sisend-väljund karakteristikud 16.Tuumareaktorite tüübid ja hinnang nendele Elektrijaamades eristatakse kaht energiakandjat: soojuskandja; töötav (termodünaamiline) keha. Tuumajaamades nagu ka tavalistes soojuselektrijaamades töötavaks kehaks on vee aur. Soojuskandja ülesandeks on reaktoris vabanev soojus kanda soojusvahetisse. Soojusvahetis toimub toitevee aurustamine. Mõlemad energiakandja kontuurid peavad olema suletud kontuurid. Tuumajaamade põhiline klassifikatsioon toimubki kontuuride arvu järgi: - ühekontuurilised - kahekontuurilised - mittetäielikud kahekontuurilised - kolmekontuurilised. Ühekontuurilise tuumajaama korral soojuskandja ja töötava keha kontuurid kattuvad. Järelikult sellistes tuumajaamades auru tootmine toimub otse reaktoris. Rahvusvaheliselt nimetakse neid BWR tüüpi reaktoriteks. Vee tsirkulatsioon on tavalisel sundtsirkulatsioon. Sellised tuumajaamad töötavad küllastunud auruga ja nende kasutegurid on madalad, aga

Elektrijaamad
60 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

seatina, tina, tsink jt). Nimetatud metallid tuleb heitgaasist enne selle katalüütilist põletust kõrvaldada. Katalüütilist põletust kasutatakse ka autode heitgaaside puhastamisel. Keskkonnale ohtlike gaasiliste ainete eraldumist võib vähendada ka põletustehnika täiustamisega. Üks selline nn. keskkonnasõbralik põletusmoodus on keevkihipõletus ehk põletamine hõljuvas kihis. Kütus viiakse liiva või lubjakivi sisaldavasse keevkihikoldesse. Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii põletatava kütuse kui ka mineraalsed abiaine osakesed hõljuvasse olekusse. Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi

Ökoloogia ja...
90 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Keskkonna mõisted

 Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid Keskkonnakaitselise koostöö võib jagada neljaks: 1. kahepoolne koostöö ehk koostöö riikide vahel; 2. piirkondlik koostöö ehk koostöö Läänemere riikidega; 3. koostöö Euroopa riikidega ja eriti Euroopa Liidu raames; 4. globaalne koostöö. Organisatsioonid: IUCN; OECD; UNEP  Keskkonnakaitsealased konventsioonid Merekeskkonna kaitse rahvusvahelised konventsioonid  RAMSARI KONVENTSIOON – linnud, märgalad Kirjutati alla 1971.a ja jõustus 1975. Sellega on ühinenud 157 riiki. Konventsiooni eesmärk on ohustatud märalade kaitse tervel maakeral, erilise tähelepanu all on alad, mis on olulised veelindude elupaikadena.  WASHINGTONI KONVENTSIOON – loomade, taimede müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsiooni eesmärk on kaitsta ohustatud taime ja loomaliike, reguleerides nende sisse ja väljavedu riigist riiki.

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 ­ Euroopa looduskaitse aasta 1972 ­ ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis 1983 ­ ÜRO Peaassamblee poolt moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon 1992 ­ ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti: Agenda 21 ­ ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng. Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Loodusvarade säästva kasutamise juhis. Kõik loodusvarad on piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal

Keskkonnakaitse ja säästev...
962 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun