Vaatmata Le Bon'i paljudele ekslikele arusaamadele ja tänapäeva kontekstis meelevaldsetele järeldustele on see käsitlus osutunud sotsiaalpsühholoogias üheks mõjukaimaks ja on huvitav näha, kuidas tema teooria aeg-ajalt tõetera näib sisaldavat ning kirjeldatud lihtsustatud viisil ideedega masside liikuma ja tegutsema panek kaasajal seoses meedia ja tehnoloogia arenguga isegi võimendunud on. See kõik on viinud äkilisemale radikaliseerumisele ja äärmuslike vaadete kiirele ja veel massilisemalegi levikule, kui Le Bon seda ehk ette oskas näha. Sarnaselt mõtlemapanev on arutlus motivatsioonist grupimõtlemise ja enesevalitsuse kaotamise taga. Le Bon toob välja peale surutud vastutuse ja iseenese tähtsusetuse tunde kui inimesele omase eksistentsiaalse ängi, mida hulga osaks olemine ajutiselt leevendab. Tekkis seos hilisema aja psühhoanalüütiliste teooriatega, ja tõsi on, et näiteks C. G. Jung ka sarnase
ning Eestiski on probleeme põgenike lahkumisega parema elujärjega riikidesse, siis satub kahtluse alla plaani edukas elluviimise võimalikkus. Pagulaskriisi teemasse süvenedes peame paratamatult tunnistama, et tegu on väga kompleksse probleemiga, mis peidab endas ka julgeolekualast konflikti. Terrorismi levik on viimastel aastatel euroopas üheks suurimaks ohuks. Eelkõige kardetakse, et põgenikelainega EL-i jõudnud islamitaustaga inimgrupid on altid radikaliseerumisele, mis tingib ka paratamatult suurema riski rünnakuteks. Omakorda toidab see populismi ning lõhenemist nii EL-i riikide tasemel kui ka tavakodanike seas. Muidugi on võimalik ka otsene ISIS-e võitlejate maskeerumine põgenike hulka, mis suurendab veelgi kahtluseid „lahtiste uste 2 poliitikale.“ Samuti tasub muret tunda ka EL-i kodanike pärast, kes mingil põhjusel on radikaalse Islamiideoloogiaga kaasa läinud
Pooldajad: rahvusliberaalid, Saksa Riigipartei (ettevõtjad), Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), Tsentrum (katoliiklik ja suurim). Vastased: Progressiivne Partei, Vabameelne Partei (liberaalid), sotsiaaldemokraadid, vähemusrahvuste parteid. Keisririik kui: 1. Saksamaa õitsenguaeg (tehnoloogiline ja majanduslik areng, poliitiline moderniseerumine parteide sünniajastu kaudu) 2. Sissejuhatus natsismile (tendents eelkõige vasakpoolsele radikaliseerumisele, parteipoliitilised struktuurid kui võimalus selleks; keisririik kui konservatiivsuse, sallimatuse ja paremradikaalsuse eeldus) 3. Sonderweg kui Saksamaa erilisuse rõhutamine, semiliberalism. Seos Eesti poliitikaga: keelel ja kultuuril põhinev rahvuslus, konservatiivide ja vasakpoolsete vastasseis, liberaalsete mõjude väiksem osakaal (eriti I ms järgneval ajal). WEIMARI VABARIIK: Wilhelm II eksiili, Saksamaa muutumine vabariigiks. 1919
Mis on keisririigi omast oluliselt tugevam. Parlament muutub taksitavaks jõuks presidendile ja kantslerile, sest parlament muutub seadusandlikuks koguks. Kogu seadusandlus läheb paralmendi kinnitamiseks. Riigipäeva tähtsust tõstetakse oluliselt, muutub Riiginõukogust olulisemaks. Saab avaldada umbusaldust riigikantslerile. Rahvahääletus e referendumid - need kui instrumendid mis peaksid aitama lahendada poliitilisi ummikseise. Kuid tegelikult poliitika radikaliseerumisele ja lõpuks poliitiliseks vahendiks Hitleri jaoks, kes hakkab tühistama Weimari riigi seaduseid. Liidumaad kaotavad monarhistliku olemuse (piirkondlik separatism, sh. Hitleri juhitud Müncheni putš 1923). Saksamaa kui unitaarne riik. Ametist kõrvaldatakse väiksemate Saksa riikide monarhistlikud valitsejad. Luuakse liidumaade administratsioonid. Algavad Liidumaade parlamentide loomise aeg. Weimari Vabariigi parteiline süsteem
Üheks muudatuste põhjustajaks on sel ajal tuult tiibadesse saav tütar Lydia Koidula, kes hakkab lehe väljaandmisel aitama, teeb kaastööd. Eesti Positmehe veergudel hakkavad ilmuma Koidula luuletused. Üheks tuntumaks oli ,,Eesti muld ja eesti süda". Paljud luuletused, mis 1867. aastal EP-s ilmusid, nendest annab välja oma luulekogu. Sinna on koondatud meilegi hästi tuntud luuletused. Üsna oluline saavutus meie kultuuriloos. Paljuski kaasautorid aitavad kaasa ka radikaliseerumisele. Jannseni enda kirjatükid jäid üsna leebeteks ja rahumeelseteks. Uue joonena propageerib ühinemist seltsidesse ja seltsingutesse, kaasalöömist orkestrites jms. Loomulikult ei jäta ka reformide järele nõutamist. Eesti Postimees võtab üle Perno Postimehe lugejad, tellijate arv hakkab kiiresti kasvama. Varsti üle 2000 tellija, mõne aasta möödudes peaaegu 3000 tellijat üle Eesti. Kui Perno Postimees on tugevalt levinud Harjumaal, Tallinnas jne, siis nüüd
annaabi.ee 
