248 käsud ja 365 keelud) Piibli jagamine Seadus ehk Toora Prohvetid- Sisaldavad prohveti sõnu Kirjad- Sisaldab ajalooraamatuid, Sünagoog Juutide pühakoda Seal on käsitsi kirjutatud Toorarull Seaduselaegas- kapp, kus hoitakse Toorarulli ja see on Jeruusalemma poole suuantud Toorarulle käega ei katsuta Juudi religioosse elu keskmeks on kogunemine ja kodu Juutide vaimseid kogukondade juhte nimetatakse rabideks Ususuunad Üks jumal Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane Jumala nime JHVH niisama ei öelda Juudid ei tunnista kolmainsuse õpetust Palvetamine on olulisel kohal Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud mütsiga Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki Põhitõed Kümme käsku Tähtis pühitseda uue elu algust
(noorukite pühitsemist täiskasvanuks). Religioosses mõttes saab juudi poiss täisealiseks 13-ja tüdruk 12-aastaselt, neid sündmusi tähistatakse peodega. Sünagoogis asub ettelugemiseks kasutatav poodium või lugemispult. Toorarull kantake puldile ja rullitakse lahti. Ettelugemine toimub heebrea keeles ja loevad seda ette mehed. Tänapäeval mängib jumalateenistusel olulist rolli eespalvetaja, kuid mitte rabi. Juutide usulisi juhte nimetatakse rabideks. Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi seadusi. Nad uurivad mõlemat püha raamatut talmudit ja kirjarulli kujul säilitavad toorat. Talmud sisaldab juhendeid, kuidas järgida juudi tavasid ja mõista seadusi. Väga tähtis on juutidel palvetamine. Palvetamist peetakse vestluseks jumalaga. Rääkida tuleb aga kindlate reeglite järgi. On koml palvetamisaega: hommikul, lõunal ja õhtul. Palvetamine on justkui kahekõne jumalaga, milles inimeste monoloog ühendub
100pKr. Heebrea piibli ehk Vana Testamendi viis esimest raamatut Moosese raamatud ehk toora sisaldavad judaismi seadusi ja jutustavad juudi rahva varasemast ajaloost. Vana Testamendi laulud ehk psalmid, prohvetiraamatud ja muud pühad kirjad. Toora on juutide jaoks kõige tähtsam raamat. Hilisemad teosed, nagu näiteks Talmud tõlgendavad toorat. Nad õpetavad inimestele, kuidas elada vooruslikku elu ja sooritada rituaale. Juutide usulisi juhte nimetatakse rabideks. Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi seadusi. Nad uurivad mõlemat püha raamatut talmudit ja kirjarulli kujul säilitavad toorat. Judaismi põhiõpetused: 1. Tingimusteta monoteism - usk ühteainsasse Jumalasse Jahvesse, kasutatakse sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee. 2. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale - Jumala valis juudid oma rahvaks, kellele ta ilmutas oma tahte. 3
põhinevat ja kohustavat. Toora ei saa olla Jumala enda sõnad, nii nagu ordotokssed juudid arvavad, vaid mitmete Jumalast inspireeritud autorite kirjapanek. Selle tulemusena muutus usutavand, jumalateenistuse kord, toidualastest seadustest loobuti, palved tõlgiti heebrea keelest asukohamaa rahva keelte. Muudeti sünagoogi liturgiat: hakati kasutama orelit, jumalateenistust lühendati ning mehed ja naised olid võrdses seisus. Rabideks ei saanud olla ainult mehed, vaid see õigus hakkas laienema ka naistele. Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri. Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad Juudid jagavad Piibli Vanas Testamendis sisalduvad raamatud kolme rühma: · Seadus ehk Toora; · Prohvetid - sisaldab prohvetite sõnu
põhinevat ja kohustavat. Toora ei saa olla Jumala enda sõnad, nii nagu ordotokssed juudid arvavad, vaid mitmete Jumalast inspireeritud autorite kirjapanek. Selle tulemusena muutus usutavand, jumalateenistuse kord, toidualastest seadustest loobuti, palved tõlgiti heebrea keelest asukohamaa rahva keelte. Muudeti sünagoogi liturgiat: hakati kasutama orelit, jumalateenistust lühendati ning mehed ja naised olid võrdses seisus. Rabideks ei saanud olla ainult mehed, vaid see õigus hakkas laienema ka naistele. Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri. Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad Juudid jagavad Piibli Vanas Testamendis sisalduvad raamatud kolme rühma: 1. Seadus ehk Toora; 2. Prohvetid - sisaldab prohvetite sõnu
Jumala suhe on dialoog. ,,Ma ei vajanud midagi enne, kui ma selle sain." Konservatiivne judaism tekkis 19.saj Saksamaal leidis, et Piibel ei ole ajalooline, vaid usuline teos. Olulisem oli aga reformeeritud judaism. Oluliseks sai ajakohastamine võeti eeskuju kristlusest. Sünagoogidesse toodi orelid, jumalateenistus muutus saksakeelseks. 19.saj lõpus jõudis ref.judaism USAsse, kus see hakkas kiiresti levima. Ortodoks sünagoog; reformeeritud tempel. Naised võivad saavad rabideks, seksuaalvähemused samuti, mis ortodoksses kontekstis oleks võimatu. Tekkis ka valgustusliikumine haskala lõimumine, mis ei kandnud suurt vilja. Sionism pol.ideoloogia, mis tekkis Austrias 19.saj II pooles. Juudirahva allesjäämiseks on vaja oma riiki. 1897. leidis aset esimene sionistide kongress, 1948. aastal oli juudi rahval oma riik Iisrael. Sionism on juudi rahvuslus, mis on seotud maaga. Sionism ise ei ole religioosne, aga ta on religiooniga põimunud. 02.okt 2007
annaabi.ee 
