õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm ABIOOTILISED TEGURID JA ELUTINGIMUSED Nii rasketes tingimustes saavad kasvada vaid teatud taimeliigid. Seepärast ongi rabataimestik väga spetsiifiline ja muudes kooslustes leidub neid liike harva. Raba on üks liigivaesemaid ökosüsteeme. Enamik rabataimi on mükoriisataimed toitainetevaeses keskkonnas hangivad nad kasvuks vajalikku seensümbiontide abiga. Rabades kasvab ka putuktoidulisi taimi, kes sel viisil hangivad kasvuks vajalikke lämmastikühendeid. TAIMED TAIMED II ROHURINNE alpi jänesevill pikalehine huulhein ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea
teadma midagi. Kust leidsite taustainfo? Õpikust PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 11/19 Vastuste analüüs Karjatavate niitude pindala osakaalust sõltus suuresti lamminiitude võsastumine ning vähest mõju avaldas üleujutuste päevade arv – nii me ka märkisime. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ei oleks arvanud, et inimasustuse tihedus ja sademete happesus ei avalda lamminiitude võsastumisele – need märkisime ka valesti. Ülesande pealkiri Rabataimestik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Rabataimestiku ja loomastiku ning nende muutuste kohta. Kust leidsite taustainfo? Interneti linkidelt. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 29/37 Vastuste analüüs Raba ökosüsteemis toimunu vastasime õigesti – suurenenud oli niidutaimede katvus. Põhjuseks oli pH tõus, mille märkisime õigesti, ja raba kuivemaks muutumine. Punktis 2 ja punktis 6 tehtud fotod märkisime ka õigesti kuid punktis 4
Tuleb vaid jälgida, et väetisekogus ei oleks liiga suur- see teeb kasu asemel kahju. Väetis peab olema ka väga kergesti lahustuv. Mineraalmullal võib kasvatada mustikat ilma kileta, kuid siis tuleb põõsaaluseid tugevasti multšida, et hoida niiskust ja tõrjuda umbrohtusid. Jõhvikas Esimene suurem jõhvikakultuur rajati seemnete külvi teel Pärnumaale. Jõhvikakultuuride rajamisega saavutati üks väga oluline looduskaitseline aspekt – taastati ammendatud freesturbaväljadel rabataimestik ja rahvas sai tagasi paarsada hektarit hävinud jõhvikasoid. Jõhvikakultuuride rajamiseks sobivad suhteliselt kõrge põhjavee ja vähelagunenud turbaga jääkrabad. Taimed istutatakse rappa koos juurtest läbipõimunud turbatükiga pool viltu, sest selline asend hoiab ära taimede maast “väljapunnimise”. Jõhvikakultuuri väetatakse esimesel aastal lämmastikurikka väetisega. Järgnevatel aastatel antakse fosforit ja kaaliumi sisaldavaid väetisi. Pohl
õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused · Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. · Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.· Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks. Muld-on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osadest, elusorganismidestja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest. ·Muld on tekkinud elusaja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel. ·Muld on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega.
Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu. Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus. Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer. Kraavitatud raba muutub looduse tervendajast (puhta vee säilitusalast) selle reostajaks: kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud soodes hävib (mineraliseerub ja haihtub süsihappegaasina õhku või kantakse vooluveega minema) igal aastal
järgmiselt: -turbasamblad -putuktoidulised taimed -igihaljad puhmad -pärislehtsamblad -suvehaljad puhmad -maksasamblad -kitsalehised rohttaimed -samblikud -puud -vetikad -laialehised rohttaimed Rabataimestik: -liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein
annaabi.ee 
