Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele. Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis. Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski
Laulupeokontserti kirjeldas pidukomitee sekretär August Einwald hiljem nõnda: “Siia laia, ruumikasse orgu, kohisevate puude keskele, kirjude lippude alla oli juba kella 2-st saadik suur rahvahulk nagu vägev vahutav jõgi voolanud, nõnda et seda suurt pidupaiga avarust peatselt oli täitmas.” Kuulajaid arvati olema 10 000 või rohkem. Järgneval kontserdil vaheldusid meeskooride esinemine pasunakooride mängimise ja kõnedega. Pärast kontserti oli meeleolu nii ülev, et piduplatsilt ei raatsitud lahkuda, hüüti “Hurraa!” ja “Elagu!” rahvusliku liikumise tegelastele ning Soomest saabunud külalistele. Kontserdile järgnes pidusöök ohvitseride klubis. Musitseerisid Iisaku ja Lootuse seltsi orkester, peeti kõnesid ja loeti ette tervitusläkitusi. Järgmisele päevale oli planeeritud üksikkooride esinemine. Kell 14 algama pidanud kontsert lükkus vihma tõttu paar tundi edasi, aga toimus siiski. Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe
J. Hurda meisterlik esinemine leidis tunnustust ka Jakobsoni poolel. Teisena kõneles üliõpilane R. Kallas ,,muusika häälest ja taktist", mis vägevate kuulajate südamesse hakkas. Tartu saksa ajaleht kiitis, et see kõne tuli südamest ja sisaldas ülimalt poeetilisi mõtteid. Eesti Postimees andis mõlemale kõnele täie tunnustuse. Kõned olid ajalehe arvates väga mõnusad ja õpetlikud. Rahval ei puudunud tõeline peomeeleolu, sest pärast kontserti ei raatsitud peoplatsilt kuidagi lahkuda. Hüüti mitu ,,hurraad" ja ,,elagu" ning austati üksteise järel Koidulat, Hurta, Kallast. Nende hulgas oli ka professor Aspelin Helsingist, kes tõusis pingi peale ja pidas lühikese kõne soome keeles, kus ta eesti rahvale õnne soovis. Peo lõpp tehti siiski kella 8 paiku. 8. Teine pidupäev Juba hommikul kell 7 korraldas ,,Linda" laevaselts laulupidulistele koosoleku, kuid sinna ei tulnud palju rahvast, sest väsimus oli kõigil tunda
tundlikumat lähenemist kui elektrikeris. Esimesena tasub suitsusaunasõbral teadmiseks võtta, et saunad on piirkonniti küllaltki erinevad ning seda tasuks uut suitsusauna rajades jälgida. Mida see tähendab? Lõuna-Eesti suitsusaunas on keris enamasti leiliruumi eesseinas ukse kõrval ja lava tagaseinas. On ka esik ja nn kulakusaunadel isegi kaks esikut, kõik ikka ristpalgist.Setude suitsusauna erijoon on see, et eesruum on tehtud kergest plangust, palki pole sellele raatsitud kulutada. Seevastu Saaremaa suitsusaunas asub lava tavaliselt kerise kõrval külgseinas ja kerisega külgnev välissein on laotud paekivist, millest saarlastel suurt puudust pole. Teiseks pole haruldane eraldi kolle vee soojendamiseks. Põhja-Eestis on keris ka leiliruumi tagaseina paigutatud, mida Lõuna- Eesti ei näe. Suitsusaunas käimine on pühendumist nõudev rituaal ning samas mõnuasi, kus leil on pehmem ega kõrveta nagu soome saunas. 1.1.6. Infrapunasaun Kui 20
kõik kuvarid analoogkuvarid. Seda ei tohi ära segada erinevate reguleerimise (control) viisidega: siin tähendab analoogreguleerimine lihtsalt seda, et heleduse muutmiseks tuleb keerata nuppu, digitaalreguleerimise puhul aga saab sama asja teha vastavatele nuppudele vajutamisega. Pildi kvaliteedile pole reguleerimisviisil iseenesest muidugi vähimatki mõju; digitaalreguleerimise eelis tuleb pigem sellest, et tema puhul on tavaliselt raatsitud ka odavamates kuvarites rohkem parameetreid kasutajale reguleerida anda, ning sellest, et digitaalselt reguleeritavad kuvarid oskavad tavaliselt meelde jätta eri kuvaresiimide sätted, lihtsustades nende ümberlülitamist. Digitaaljuhtimisega monitoride puhul loetakse kõige kaasaegsemaks häälestusviisi, mille puhul on monitoril vaid 4 nuppu (valik, väljumine,+,-) ja seadistatava parameetri valik toimub ekraanile kuvatava menüü abil (ON- Line, ON-Screen jmt.).
annaabi.ee 
