koju. (Lapsed jõuavad koju tagasi kive korjates. Hans aga usub, et varsti peavad nad jälle metsa minema, ning tahab taas kive koguda) HANS: Grete, ole siin, ma lähen otsin, ehk leian veel kive igaks juhuks. ~*~ (Järgmisel päeval) HEA VANEM: Lähme nüüd metsa puid tegema, lapsed! HANS (endamisi): Mis nüüd saab, ma ju ei leidnud kive, mille järgi koju tagasi tulla. Võtan hoopis leiba. (Terve tee puistab Hans maha leiva raasukesi, metsa jõudes teeb isa lõkke) HEA VANEM: Istuge siin tule ääres soojas, oodake kuni meie enda töödega valmis saame. Me tuleme teile järele. (Mõne aja möödudes) GRETE: Nad jätsid meid maha, mis me nüüd teeme? HANS (Gretele): Ma puistasin tee peale leivaraasukesi, ootame kuni kuu paistma hakkab ning lähme nende järgi koju. (Veidi hiljem asuvad lapsed teele) HANS: Oh Jumal, kõik leivaraasukesed on lindude poolt ära röövitud. GRETE: Mis nüüd küll saab?
Vaderid ei tohi varrudel ega hiljem omavahel tülitseda. Varruööl ei tohi vaderid suguelu elada. Vaderid ei tohi end purju juua ega kõrtsi minna kohe peale varrusid. 6 Inimeste kombed Vanemal ajal ristiti laps enamasti juba järgmisel pühapäeval pärast sündimist. Vaderid kandsid kindaid, et kuri silm neisse ega lapsesse ei mõjuks. Lapsele pandi natuke leiba mähkmetesse, et lapsel elus leib ei puuduks; ema toppis lapsele raasukesi suhu, et laps targaks saaks. Mõnel pool pandi selleks ka Piibel lapsele pea alla. Tütarlaste käed vabastati ristimise ajaks mähkmetest, et virk töötegija kasvaks, poisslapse käed jäeti aga mähkmetesse, sest muidu võiks poisist karvakiskuja saada. Ristimise ajal ei tohtinud vaderid ringi vahtida, sest muidu näeks nende ristilaps suureks kasvanult palju tonte. Tütarlapse ristivesi valati iga nelja ilmakaare poole ja öeldi:"Tulgu siit kosilased, tulgu sealt kosilased!"
Tänapäevane antratsiiditoomise maht on kuskil 5 millioni tonni kandis aastas. Antratsiidi peamised kasutusalad tänapäeval on käsi-küttega ahjudes või automaatsetes kütteahjudes. See toodab suurt energiat oma massi kohta ja põleb puhtalt, väikese tahmaga, tehes selle ideaalseks küttematerjaliks. Antratsiidi kõrge väärtus muudab selle takistavalt kalliks elektrijaamades kasutamiseks. Teised kasutusalad hõlmavad peeni raasukesi, mida kasutatakse filtrikeskkonnas. Töötlemine Antratsiiti töödeldakse erinevate suurustega tükkideks. Suurem süsi tuuakse kaevandusest välja ja aetakse läbi hammastega rullide, et vähendada kühme ja süsi väiksemateks tükkideks saada. Väiksed tükid eraldatakse erinevate suuruste järgi, kasutades selleks astmelisi sõelu, mis on kahanevasse järjestusse pandud. Suuruste järgi eraldamine on vajalik erinevate ahjude jaoks. Kaevandamine
Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse. Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Mõnel pool tehti mäeveerule eelmise aasta linaluudest lõkked üles, millest siis liuglejad läbi pidid libisema, et puhtaks saada
Gregori isa välimus sümboliseerib sümpaatiat ja hirmu, mida poeg isa ees tunneb. Loo alguses on isa haletsusväärne ja masenduses, töö leidmine aga seab talle eesmärgid ning vajaduse välja näha parem. Samuti muutub ta poja suhtes aina julmemaks, teda pekstes ja maha tehes, kui too enam tööle ei saa minna. Gregori haletsus isa ees hakkab hajuma ning tõuseb hirm ja häbi. Toit sümboliseerib perekonna tundeid Gregori vastu. Toit ühendab venna ja õe, kuid kui mehele enam tema raasukesi ei tooda kasvab ta ärevus. Kui ta näeb üürnike pirtsumas toidu üle, ise samal ajal näljas, näitab perekonna ükskõiksust poja suhtes. Isa visatud õun vigastas ja oli teguriks satika surmas. Grete viiul on sümboliks venna ja õe vahelisele armastusele ja näitab ühtlasi ka Gregorit, kui altruistliku tegelast. Viiul peidab endas nii armastusrohke ja hooliva venna tulevikulootusi õe suhtes, kui ka kura tõde, et ta ei saa kunagi neid unistusi täide viia.
enam avaldasid isandale läänistamiseks survet need mehed, kes mõistsid, et maaomand on nende abiellumise ja perekonna soetamise hädatarvilik eeltingimus._ * üks sügavaid sisemised põhjuseid, mis läänisüsteemi rakendati. Laudkonnarüütlid ja kaaskondlased jäid vanaks ning eelistasid pigem kujutleda end vanaduspäevil naise ja poegade seltsis omaenda mõisas kui kellegi teise laua taha mõdu juues ja raasukesi näpates. * Rüsin vasallide ja uute läänide pärast, mis on 11. sajandil nii ilmne, võib seega olla tõepoolest sel perioodil alguse saanud aristokraatliku ekspansiooni laine üheks seletuseks. * 10. ja 11. sajandil tegi aadliperekonna enese struktuur läbi suuri muutusi. Lõdvalt seotud hõimlaskond, kelle jaoks emapoolsed ja isapoolsed sugulussuhted võisid olla võrdelt tähtsad ning kes ei omanud püsivat genealoogilist või territoriaalset keskust, asendus väidetavalt
annaabi.ee 
