ettevõttevahenditega, kui kaua on ettevõttes kasutatavad selle kapitaliga muretsetud varad Kuldne bilansireegel pikaajalise kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajalise laenuga (kapitaliga). Vertikaalne finantseerimisreegel - Oma- ja võõrkapitali võrdlus. 39) Planeerimise võimalused ülalt-alla, alt-üles ja ülalt-alla/alt-üles. Ülalt-alla-planeerimine planeerimisülesannete liikumissuund ülevalt alla, ettevõtte poolt fikseeritud raamplaani täpsustatakse, koostatakse järgmise juhtimistasandi jaoks jälle "raamplaan", mis viiakse allapoole. Meetodi eeliseks on kõigi osaplaanide sihipärasus. Puuduseks on see, et allapoole võib anda plaaniülesanded, mis ei ole reaalsetele võimalustele vastavad. Alt-üles-planeerimine plaan koostatakse alumisel juhtimistasandil, ülemistel korrigeeritakse antakse edasi ülespoole. Eeliseks on see, et plaan koostatakse iseendale, ollakse motiveeritud
Eriti tähtis kiiresti muutuvad majanduskeskkonnas, kuna plaan võimaldab muutustele reageerida süstemaatiliselt, mitte kaootiliselt. Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid). Vastutuspõhine arvestus - arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Peamiseks ülesandeks on individuaalse vastutusega määratud kulude arvestamine. Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks on 3 eeltingimust:
vastutustasemed.plaanide väljatöötamiseks on firmas kolm võimalust:1)retrograadne planeerimine-firma tippjuhtkonna poolt fikseeritud raamplaan liigendatakse järgnevatel planeerimistasanditel osaplaanideks.2)progressiivne planeerimine-algab planeerimisega kõige madalamal tasemel ning igal järgneval juhtimise tasemel toimub madalamate tasemete plaanide koordineerimine kuni tipptasemeni välja.3)vastassuunaline planeerimine-kõigepealt töötab juhtkond välja raamplaani,millest lähtudes töötatakse välja osaplaanid koos kõikide juhtimistasandite esindajatega.seejärel kontrollitakse plaaninäitajate realiseeritavust kõikidel tasanditel.strateegiliselt planeeritakse tulemusi ette 5-6 aastaks.firma tippjuhtkond tegeleb üldiste strateegiliste plaanidega,keskmise ja esmatasandi juhid detailsemate taktikaliste ja operatiivsemate plaanidega. Planeerimismeetodid jagunevad: · traditsioonilisteks, mis lähtuvad eelmise perioodi tasemetest,
infopuudus- kas alumine tasand annab infot küllalt ausalt, et mitte saada liiga pingelist plaani. Alt-üles-planeerimine – plaan koostatakse alumisel juhtimistasandil, ülemistel korrigeeritakse antakse edasi ülespoole. Eeliseks on see, et plaan koostatakse iseendale, ollakse motiveeritud. Puuduseks on, et osaplaanid ei haaku ja on vastuolulised. Mõlema kontseptsiooni eeliseid võimaldab ühendada ülalt-alla/ alt-üles planeerimine. Esmalt koostab ettevõtte juhtkond raamplaani, mis viiakse ülalt-alla. Seejärel tulevad alt üles korrigeeritud plaanid. On töömahukas ja aeganõudev kontseptsioon. 2.Planeerimise meetodid 2.1.Strateegiline planeerimine: *turu segmentimine; *analüüs: tootmiskulud-tootmismaht; *toote elutsükli analüüs; *ressursside paigutamise analüüs; *SWOT-analüüs; *viie jõu mudel; *programm “Kasumit kindlustava strateegia valik”. 2.2.ettevõtte otsustusteooria – planeerimise põhiprobleem on informatsioon, seetõttu on
Progressiivne planeerimine algab planeerimisega kõige madalamal tasemel ning igal järgneval juhtimise tasemel toimub madalamate tasemete plaanide koordineerimine kuni tipptasemini välja. Eelis: kasutatakse vahetult iga juhtimistaseme juhtide käsutuses olevat infot, sellega tugevdatakse juhtide motivatsiooni 114 3.Vastassuunaline planeerimine kõigepealt töötab juhtkond välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid koos kõikide juhtimistasandite esindajatega, siis kontrollitakse plaaninäitajate realiseeritavust kõikidel tasanditel ja vajaduse korral viiakse sisse korrektiivid: puudus pikaajalisus. Planeerimisperioodi pikkust ei ole üheselt määratletud st see peaks olema piisavalt pikk, et näidata juhtimispoliitika tulemusi, ent ka nii lühike kui vaja, et hinnanguid saaks langetada rahuldava täpsusega.
annaabi.ee 
