· Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared, mis valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. · Kimmikniid ühendavad kaari põhjaflooridega Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist kaarte varianti: · tavalised kaared · raamkaared · kombineeritud kaared · Üleval, teki all seotakse kaared piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). · Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks Pikisüsteemilise talastikuga pardasilluse ehitus. Seda konstruktsiooni kasutatakse pikkadel saledatel laevadel, kus on raske
(vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem. Parda põiktaladeks on sel juhul raamkaared ja pikitaladeks pardastringerid ja jäikusribid. Jäikusribid läbivad raamkaari katkematult. Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad profiilile ja veetiheduse saavutamiseks keevitatakse hiljem täis. Veetihedate vaheseinte korral võib jäikusribisid ka katkestada.Peavaheseinad (avariivahe-seinad, veetihedad vaheseinad) jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks tagamaks laeva uppumatuse.Kasutatakse piki- ja põikvaheseinu.
Siin on vaja vaid ühte piimikniid. Raamkaartega pardasilluse puhul on iga neljas kaar tunduvalt suurema profiiliga, nii nimetatud raamkaar. Selle T-profiili kõrgus on umbes 10% kaare pikkusest. Kasutatakse ka pardastringereid, mis raamkaari läbides katkestatakse. Need peavad toestama tavalisi kaari, kannavad kergemate kaarte pingeid üle raamkaartele. Teki all jätkub raakkaar raampiimiga, mis on raamkaarega ühesuguse profiiliga. Raamkaared tugevdavad laevakere konstruktsiooni suurendamata märgatavalt laeva kaalu. Kuid raamkaared ja pardastringerid on lastiruumis ebamugavad, segavad lasti paigutamist. See tingib lastiruumides vaid tavaliste kaartega parda kasutamist ja jätab raamkaared kasutamiseks masinaruumides ja laeva otstes. Tankerite ja pardatankidega balkerite konstruktsioonis on aga raamkaared kasutusel kogu kere pikkuse ulatuses, kuna ei takista neis lasti paigutamist.
katkematult läbib teki. Siin on vaja vaid ühte piimikniid. Raamkaartega pardasilluse puhul on iga neljas kaar tunduvalt suurema profiiliga, nii nimetatud raamkaar. Selle T-profiili kõrgus on umbes 10% kaare pikkusest. Kasutatakse ka pardastringereid, mis raamkaari läbides katkestatakse. Need peavad toestama tavalisi kaari, kannavad kergemate kaarte pingeid üle raamkaartele. Teki all jätkub raakkaar raampiimiga, mis on raamkaarega ühesuguse profiiliga. Raamkaared tugevdavad laevakere konstruktsiooni suurendamata märgatavalt laeva kaalu. Kuid raamkaared ja pardastringerid on lastiruumis ebamugavad, segavad lasti paigutamist. See tingib lastiruumides vaid tavaliste kaartega parda kasutamist ja jätab raamkaared kasutamiseks masinaruumides ja laeva otstes. Tankerite ja pardatankidega balkerite konstruktsioonis on aga raamkaared kasutusel kogu kere pikkuse ulatuses, kuna ei takista neis lasti paigutamist.
Siin on vaja vaid ühte piimikniid. Raamkaartega pardasilluse puhul on iga neljas kaar tunduvalt suurema profiiliga, nii nimetatud raamkaar. Selle T-profiili kõrgus on umbes 10% kaare pikkusest. Kasutatakse ka pardastringereid, mis raamkaari läbides katkestatakse. Need peavad toestama tavalisi kaari, kannavad kergemate kaarte pingeid üle raamkaartele. Teki all jätkub raakkaar raampiimiga, mis on raamkaarega ühesuguse profiiliga. Raamkaared tugevdavad laevakere konstruktsiooni suurendamata märgatavalt laeva kaalu. Kuid raamkaared ja pardastringerid on lastiruumis ebamugavad, segavad lasti paigutamist. See tingib lastiruumides vaid tavaliste kaartega parda kasutamist ja jätab raamkaared kasutamiseks masinaruumides ja laeva otstes. Tankerite ja pardatankidega balkerite konstruktsioonis on aga raamkaared kasutusel kogu kere pikkuse ulatuses, kuna ei takista neis lasti paigutamist.
altpoolt mõjuv vee rõhk, ülalt – laevaruumides ja tekil oleva lasti ja mehhanismide kaal, jääsurve, lainete löögid, tekile sattuva vee kaal jne. Vaheseintele mõjub vee, kütuse, puistlasti rõhk. Veetihedate vaheseinte puhul arvestatakse avariiolukorras tekkivat vee rõhku täituvas sektsioonis. Kohalikud jõud mõjuvad enamasti põiki laeva surudes teda kokku. Suurema osa reaktsioonist võtavad enda peale vaheseinad ja eriti tugevatena konstrueeritud raamkaared. Joon. 3.52. Arvestada tuleb ka vibratsiooni, mis mõjub halvasti inimestele ja võib muutuda ohtlikuks konstruktsioonidele resonantsnähtuste ilmnemisel. 3.7.2 Laeva tugevus. 38 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus
annaabi.ee 
