· A3: 297x420 mm · A2: 420x594 mm · A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoone abil pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont. Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega. Raamjoone kaugus paberi (formaadi) servadest näidatud skeemil. Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid, pinnakareduse tähiseid jne. 1.1
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas
hiireklõps ja pane ta võrduma ülemise poole sama lahtiga B8. Valem on selline . Nüüd tee sama läbi ka maksja aadressi lahtriga. S.t. lahter B40võrdub lahtriga B9. Kuna arve nr. muutub, pane alumise arve nr. võrduma ülemisega. Nõnda toimi ka kauba nimetustega. Lahter A43 pane võrduma lahtriga A12. Seejärel kopeeri valem alla, kuna järgmised muutuvad lahtrid on üksteise all. Tee klõps lahtril A43 ja lahtrit ümbritseva musta raamjoone paremas allnurgas muutub hiirekuju pisikeseks mustaks ristiks. Nüüd hoia all hiire klahvi ja tõmba alla. 10 Nendesse lahtritesse, mis ülemises arve pooles olid täitmata, tulevad nullid. Aga niipea kui Sa täidad ülemise osa kaubanimetustega, asenduvad nullid tekstiga. Sama toiming tee läbi ka Koguse, Hinna ja Summa lahtritega. Ära unusta ka Summa sõnadega alumise poole lahtrit võrduma panemast ülemise osa vastava lahtriga.
Kui kõik tabelis toodud arvandmed on sama mõõtühikuga, lisatakse see sulgudes tabeli pealkirja. Tabel 2. Eelarvetulud maakonniti aastatel 2000–2005 (miljonites kroonides) Tabel kujundatakse lahtisena, eraldades ainult tabelipea rõhtjoon(t)ega. Näiteks Table>Insert>Table... ja pärast vajaliku arvu veergude ning ridade valimist vajutatakse nup- pu AutoFormat... . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib lisada raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. 11 Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta
Kui kõik tabelis toodud arvandmed on sama mõõtühikuga, lisatakse see sulgudes tabeli pealkirja. Tabel 2. Eelarvetulud maakonniti aastatel 2000–2005 (miljonites kroonides) Tabel kujundatakse lahtisena, eraldades ainult tabelipea rõhtjoon(t)ega. Näiteks Table>Insert>Table... ja pärast vajaliku arvu veergude ning ridade valimist vajutatakse nuppu AutoFormat... . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib lisa- da raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). 11 Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta