dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb tegevjuht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. 2.6 KOODIDE KASUTAMINE Raamatupidamiskirjete grupeerimiseks kasutatakse koode: KA – kassa kanne MA – müügiarve kanne OA – ostuarve kanne PA – panga kanne PR – pearaamatuakna kanne 2.7 PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 3000 .- krooni ja rohkem. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,
ka mõõdukaid teenustasusid. Seda tasu põhjendatakse sellega, et peale vältimatute kulude katmise võimaldab pank ka kõigil selle kategooria hoiustajatel mugavalt makseid teha. (Ahmad 1980:49) Jooksevkonto hoiuste selline kohtlemine lahendab põhilise probleemi, mis intressivaba pangandusega seoses inimestel esile kerkib. Selle hoiuse kategooria fondidest tehtud laenudelt ei võta pangad mingit tasu. Pangad saavad klientidelt teenustasudena sisse nõuda mõõduka summa, mis kataks raamatupidamiskirjete ja teiste lühiajaliste laenude protsessis tehtavate vältimatute toimingute kulud. Kui pankadel on peale seda, kui on arvestatud rahavahendite keskpanga nõutud kohustusliku likviidsusega, ikka veel üleliigset likviidsust võivad nad selle kategooria fonde kasutada rahaasendajates nagu riigi võlakirjades. Riigi võlakirjade intress on üliväike ning üleminek praeguselt süsteemilt intressivaba panganduse süsteemile ei too endaga kaasa tõsiseid probleeme
valdkondades tuleb auditi põhjal suunata sinna, kus audiitorettevõtte arvates on oluliste ebatäpsuste ja vigade risk kõrgeim. Olulisust võib määratleda ja planeerida näiteks: vea aktsepteeritava väärtusega kroonides mingit perioodi või tehingute arvu juures või vara kogumahu suhtes. ------------------ Kui audiitor tegeleb potentsiaalsete ebatäpsustega, peab ta hindama nende olulisust kahel tasandil kogu rahandusinformatsiooni ja üksikute raamatupidamiskirjete tasandil. Selgitanud välja kliendi tegevus- ja sisekontrolli riskid ja seda tegevuse erinevates valdkondades, tuleb auditi põhirõhk suunata sinna, kus audiitorettevõtte arvates on oluliste ebatäpsuste ja vigade risk kõrgeim. Olulisust võib määratleda ja planeerida näiteks vea aktsepteeritava väärtusega kroonides mingi perioodi või tehingute arvu juures või vara kogumahu suhtes. Vandeaudiitori kutsetegevusega seotud dokumendid
pöörates erilist tahelepanu ettevõtte finantstasakaalu sailitamisele. Ka AFN meetodi puhul toimub enamuse kirjete leidmine protsendimeetodil. Neljanda meetodina võib kasutada keerulisemat regressioonianaluusi (ökonomeetriline analuus) (parameetriline meetod). See on protsendimeetodi edasiarendus, mille abil on võimalik kirjete vaartusi tuletada mitmete teiste kirjete abil ja seosed võivad olla erikujulised. Eeldatakse, et minevikus esinenud seosed raamatupidamiskirjete vahel võivad ette tulla ka tulevikus. Seoseid ja korrelatsioone tasub otsida vaid sisuliselt omavahel seotud kirjete vahel. 28. Seosed eelarvete kirjete vahel (nt proportsionaalne jne) (osata ka joonisel kujutada) Finantskirjete vahel võivad olla nii proportsionaalsed, lineaarsed kui ka mittelineaarsed seosed. Protsendimeetod eeldab sisuliselt proportsionaalset seost, ökonomeetrilised meetodid lahtuvad enamasti lineaarsetest seostest. 29
ärisaladus. Ettevõtted peaksid majandusaasta aruannetes avaldama rohkem finantsjuhtimisinfot. Selleks võiks olla näiteks ettevõtte väärtust puudutav informatsioon (sh kapitali hind). Tähtis on esitatud informatsiooni usaldusväärsus, võrreldavus ja uudsus13. Erinevates riikides kasutatakse erinevaid raamatupidamisstandardeid. Seetõttu on eri riikide ettevõtete rahandusalane võrdlus tihti võimatu. Finantssuhtarve kasutades tuleb üsna hästi teada, mis on erinevate raamatupidamiskirjete taga, missugused on aruannete seosed jms. Vastasel korral võidakse anda ettevõtte majandustegevusele vale hinnang. Järgnevalt juhitakse tähelepanu mõningatele raamatupidamise aspektidele. Bilanss (balance)14 on aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on üles ehitatud likviidsuse seisukohast lähtudes: Lääne-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis aga vastupidi.
annaabi.ee 
