TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko EESTI RAAMATUKOGUD JA E-TEENUSED Referaat Tartu 2015 1 Sisukord 2Sissejuhatus...............................................................................................................................3 3Raamatukoguvõrk.....................................................................................................................4 3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik............................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiur...
Probleeme aga esineb kindlasti igal pool, lihtsalt kohati paistavad need rohkem silma: lagunenud raamatukoguhooned, vanad majad, mis pole üldsegi mõeldud raamatute hoidmiseks- säilitamiseks ega ka inimeste teenindamiseks, halb valgustus ruumipuudus, raskendatud juurdepääs puuetega inimestele. Kõik meie ümber on pidevas muutumisprotsessis. Mõned muutused on kohe märgata, teised toimuvad ilma, et me neid märkaks või enesele teadvustaks. Ma usun, et raamatukogunduses on just viimast tüüpi muudatusi tegelikult päris palju. Muudatused, mis seonduvad sellega kuidas raamat, teavik lugejani-kasutajani tee leiab. Tavakasutaja ei tea, milliseid etappe nende kasutatav materjal läbib enne, kui temani jõuab. Kui selles ahelas ümberkorraldused toimuvad on see lugeja jaoks märkamatu. Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi
1) Rõhuasetus kontekstil, st raamatukogu- ja infoteaduse kui nähtuse konteksti mitmekesisus; 2) Keelest, kultuurist, geograafilistest vahemaadest tulenevad praktilised raskused 3) Teadlik rõhuasetus võrdlusel (võrdlusmeetodi kasutamise vajadus ja oskus). Buckland rõhutab rahvusvahelise raamatukogunduse jaotumist teoreetiliseks ja praktiliseks, mille vahele tuleks nö lisada valdkonna standardimisega ja tasemeharidusega seonduvad küsimused. 3. Võrdlevad analüüsid raamatukogunduses. Rahvusvahelise ja võrdleva raamatukogunduse puhul eristatakse järgmisi võrdlevaid analüüse (S. Simsova 1974): a) Juhtumi/näite uuring (case study)- nt.: raamatukoguhooned Skandinaaviamaades; b) Võrdlev probleemi uuring (comparative problem study)- nt. Raamatukoguhooned Skandinaaviamaades ja troopilise kliimaga riikides (erinev & ühine); c) Piirkonna uuringud (area studies)- nt. Raamatukogud/ raamatukogundus Skandinaaviamaades.
Uuenduste tagapõhi. MELVIL DEWEY (1851-1931) Melvil Dewey. Kümnendliigitus 1876 American Library Association (ALA) 1876 Esimene raamatukogunduslik ajakiri "American Library Journal ". Esimene raamatukoguhoidjate kool New Yorgi Columbia ülikooli juures 1887 AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Raamatu- ja lugejakaardi süsteem (Newarc) Andrew Cagnegie. Erialaraamatukogud. Special Library Association. Ajakiri Special Libraries. Rahvusvahelise koostöö algus raamatukogunduses. Rahvusvahelised raamatukogunduse konverentsid aastatel 1877 ja 1897. Maailmanäitused. 20. SAJAND 1918 Rahvusvaheline koostöö. Deutsche Bücherei 1913 Leipzigis Berliini Keiserlikus Raamatukogus koostama teadusraamatukogude koondkataloogi Trükikaartide koostamine (Kongressi rk) Raamatukogude vaheline laenutus Esimese Maailmasõja mõjud 1918-1945 Rahvusvaheline koostöö. Rahvaste Liit. Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja Raamatukogude Föderatsioon. Rahvusvaheline
eestikeelsete raamatute rekataloogimisega. Raamatu ajaloost: 1525 esimene eestikeelne trükitud tekst, pole säilinud 1535 esimene säilinud eestikeelne raamat 1632 Eesti alal ilmunud esimene trükis. Sellest perioodist Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika autor 1720 loodi eestikeelsete raamatute kirikukassa kirikuraamatute trükkimise rahastamine. 18. sajandi I poolel hoogsalt levisid kalendrid Karl Morgensterni osa eesti raamatukogunduses Tartu Ülikooli Raamatukogu rajaja ja esimene juhataja (18021839). Pärandas ülikoolile oma isikliku raamatukogu. - Sõnastas komplekteerimispõhimõtted (osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele) - Sõnastas raamatukogu kasutamise korra - Koostas kataloogide koostamise alused
26. Mis asutused on infoasutused? Infoasutusi defineeritakse üksustena, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi lähtuvalt sihtgrupist. 1) Raamatukogud 2) Infokeskused 3) Konkurentsiinfo keskused 4) Teabekeskused 5) Sisuhalduse organisatsioonid jt 27. Mis on bibliomeetria ja bibliomeetrilised meetodid? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel kvalitatiivsed Peamiselt humanitaarteadustes, raamatukogunduses kvantitatiivsed bibliomeetria segameetodid 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? 1) Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 2) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) 3) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) 4) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? Esimene on Le journal des scavants (Teadlaste Ajakiri) Prantsusmaal 1665. aastal. Philosophical Transactions of the Royal Society 6
* Perioodikaväljaannete ja ajalehtede aastakäiku peetakse statistikas üheks nimetuseks. ** Nn pisitrükis, ajutise väärtusega trükis (nt kalender, reklaamleht). *** Sundeksemplari seaduse kohaselt ei tohiks Tallinna Ülikooli akadeemilisele raamatukogule auviseid laekuda, kuid statistikas on nad auviseid kajastanud. Sundeksemplari säilitamise nõuded Raamatukogudele on sundeksemplaride saamine oluline kogude täienemise seisukohalt, kuigi raamatukogunduses ei ole sundeksemplaride käsitlemine tasuta komplekteerimisallikana aktsepteeritav. Nagunii ei võimalda sundeksemplaride saamine samade teoste täiendavast komplekteerimisest loobuda, sest sundeksemplari kasutamisele kehtivad alalise säilitamise kohustuse tõttu ranged nõuded: · sundeksemplaridele juurdepääsu üldjuhul ei võimaldata; · koju sundeksemplare ei laenutata; kohapeal antakse neid kasutada vaid siis, kui teavikust pole muud · eksemplari säilinud.
telefon-, satelliit-, elekterside side (sideme) sidumisvahend; suhe. väärikas auväärne, soliidne, kombekas. Kaela-, sääre-, marliside. Sõlmib sidemeid Vastand: vääritu (= loob suhteid). Vere-, sugulus-, kultuuri-, vääriline midagi vääriv, väärt olev, ärisidemed väärtusele vastav. Poeg püüdis olla oma isa vääriline teadis vastus päringule (infonduses, raamatukogunduses). Biblio-, teema-, õhkama (õhata) ohkama; (millestki) välja patenditeadis kiirgama. Tüdruk õhkab poisi järele. Ahi teatis dokumentide põhjal antav asutuse õhkab kuumust kirjalik teade. Vallavalitsuse teatis. õhkima (õhkida) õhku laskma. Sild on Makse-, tulumaksu-, arhiiviteatis õhitud. Riisi-, maisi- jm terad ei ole õhitud, see on paisriis, paismais
annaabi.ee 
