allikast. Siinkohal teenibki plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks otsingumootor palju allikaid. Ja kuna tänapäeva noored on harjunud kasutama internetti iga valdkonna jaoks, siis on nendel tehnoloogiaga harjumus palju käepärasem, kui nende vanematel. Samuti on tähtsaks aspektiks ka aeg. Seda ei ole meil kellegil palju. Internetti kasutades säästad aega ja ka raha,sest kui võrrelda internetti raamatukogudega, siis on raamatukogudel mõningad puudujäägid: vajaminevad õpikud on välja laenutatud, või puuduvad nad üldse. Samuti on õpikud väga koormavad ning rasked. Ent muidugi on igal asjal kaks poolt. E-õpikud algklasside õpilaste seas on kindlasti populaarne teema, sest nemad on kasvanud sellises keskkonnas, kus igal perel on põhimõtteliselt arvuti kodus ning vanemad ostavadki lastele väga lihtsakäeliselt nutiseadme. Algklassis õppiv laps ei pruugi veel aru
raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu: · raamatukogu elektronkataloog, mis aitab kasutajaid erineva sisu leidmisel · raamatukogu veebisait, kus võib olla palju erinevaid ressursse (nt digiteeritud sisu, e-raamatud, tekst) või lingid pakutavatele materjalidele, mis ei kuulu raamatukogudele · raamatukogu litsentsitud ressursid, milleks võivad olla e-ajakirjad, andmebaasid, e-raamatud ja muu sisu. Elektrooniliste teavikute kogu · Iga sellise ressursi sees võib raamatukogudel olla erinevaid rakendusi, mis samuti pakuvad kasutajatele lisateenuseid ja -ressursse. Näiteks kasutab digitaalne teatmeteenindus sageli spetsiaalset tarkvara, et pakkuda kasutajatele digitaalset teatmeteenindust. Üha enam on raamatukogu veebisait portaaliks raamatukogu elektroonilistele kogudele ja tihti alustab enamus kasutajaid oma suhtlemist raamatukogu elektroonilise koguga veebisaidi või portaali kaudu. Logifailid
nendevahelist ressursside jagamist. 2. Raamatukogude võrgustikud ja nendevahelised süsteemid. Siin oli eesmärgiks aidata luua võrguteenuseid raamatukogude vahel, kindlustades, et tehnilised võimalused oleksid kättesaadavad uute telekommunikatsiooni teenuste abil ja saavutused avatud süsteemide ühenduses (OSI) oleks täielikult läbi uuritud ja tarvitusele võetud. 3. Uuenduslikud raamatukogude teenused. Selle valdkonna eesmärgiks oli võimaldada raamatukogudel pakkuda rohkem tasuvaid teenuseid kaasaegsete informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogiate kasutamise kaudu. 4. Tehnoloogia-põhised raamatukogu tooted ja töövahendid. Selle valdkonna eesmärgiks oli stimuleerida Euroopa turgu, julgustades erasektorit tegema koostööd raamatukogudega, et toota äriliselt tulusaid, spetsiaalselt raamatukogudele kavandatud telemaatilisi tooteid, teenuseid ja töövahendeid. 4
Kõige sagedamini tuleb sundeksemplarina loovutada 12 eksemplari, mida hoitakse rahvusraamatukogus. Erandiks on Põhjamaad (eelkõige Soome ja Rootsi), mis eristuvad teistest riikidest suurema kogutavate sundeksemplaride arvuga. Huvitav süsteem on näiteks Suurbritannias ja Kanadas, kus automaatselt loovutatakse igast teavikust üks eksemplar, kuid kirjaliku taotluse alusel on rahvusraamatukogul (Kanadas) või mõnedel tähtsamatel regionaalsetel raamatukogudel (Suurbritannia) õigus taotleda lisaeksemplari. Ülevaade teiste riikide praktikast sundeksemplaride kogumisel on esitatud tabelis. Riik Loovutatavate eksemplaride arv Koguv asutus Saksamaa 2 rahvusraamatukogu Prantsusmaa 2 (v.a väikese trükiarvuga trükised ja rahvusraamatukogu, v.a filmid, mis saadetakse filmid, rahvuslikule kinematograafiakeskusele, ja
Terminit ,,infoteadus" kasutati esmakordselt 1958a Ühendkuningriigis seoses Infoteadlaste Instituudi loomisega. Infoteadlased erinesid laboratooriumis töötavatest teadlastest selle poolest, et tegelesid teadusliku informatsiooni ning teadusliku kommunikatsiooni protsesside uurimisega. Infoteadlased nägid tehnoloogias vahendit infoülekülluse leevendamiseks. Osa uurijaid leiab siiski, et infoteaduse juured ulatuvad kaugemale ja näevad, et raamatukogudel, raamatukogundusel ja bibliograafial on tihe seos infoteadusega. Nende käsitluste kohaselt võib infoteaduse juuri otsida juba sumerite riigist ja infoteaduse institutsionaliseerumist nähakse raamatukogude tekkes. Uurijad, kes rõhutavad infoteaduse ja bibliograafia tihedat seost, näevad kaasaegse infoteaduse varaseid teoreerilisi juuri Euroopa 19. saj dokumentatsiooni traditsioonis ja viitavad Paul Otlet'le ja Henri la Fontaine'le, kes rajasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi.
digiteerimisprojektide tulemit. Infootsinguvahendite, näiteks avaliku elektronkataloogi kaudu, saab teha otsingut erinevates andmebaasides, kasutades nende järgmisi põhifunktsioone: · otsida teoseid · valida eri tüpoloogiaid · kindlaks teha dokumendi asukoht ja saada otsingutulemusi selle eri vormingute kohta (digitaalses vormis, elektrooniline täistekst, fotokoopia, foto, laenutused jmt). Jooksvatest ettevõtmistest teada andmiseks ja metoodika ühtlustamiseks soovitatakse raamatukogudel jagada tehnilist informatsiooni ja teha koostööd digiteerimisprojektides. Loodetakse, et raamatukogud töötavad välja elektrooniliste arhiivide haldamise ja säilitamise rahvusvahelised standardid ja metaandmed, mille puudumine takistab erinevate tulemuste koostalitlusvõimet ja suurendab teravalt kulutusi. Viited: The Public Library Service: IFLA/Unesco Guidelines for Development (Rahvaraamatukogude teenindus: IFLA/UNESCO arengusuunised) välja töötanud IFLA
annaabi.ee 
