Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber. Wagneriga jalutamas olles, juhtusid nad kokku musta puudliga, kelle Faust endaga koju kaasa võtab. Koer tundus Faustile kuidagi imelik ja kahtlane. Kodus muutus koer Mefistofeleseks, kes tahtis Fausti olukorda ära kasutada. Ta üritas Fausti halvale teele juhtida, et ta hing lõpuks põrgu viia
langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: läänerindel muutuseta." Erich Maria Remarque'i kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu välja antud raamat "Läänerindel muutuseta" kirjeldab lakooniliselt ning sugestiivselt noorte meeste kannatusi sõjatandril. Erinevalt tol ajal massiliselt levivast natsionalistlikust propagandast puudus selles teoses sõja heroiliseerimine ja õigustamine. Kirjutati raamatki teistel põhjustel Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest ning õhutada patsifismi, natsid valmistusid rahvast kaudselt ette Teiseks maailmasõjaks ning Kolmanda Reichi tuhandeaastaseks kestmiseks. "Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noorukieas gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist nagu Henn Ahaski kodumaad kaitsma, tõdeb üsna pea, et rindeelu on
1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: läänerindel muutuseta." Erich Maria Remarque'i kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu välja antud raamat "Läänerindel muutuseta" kirjeldab lakooniliselt ning sugestiivselt noorte meeste kannatusi sõjatandril. Erinevalt tol ajal massiliselt levivast natsionalistlikust propagandast puudus selles teoses sõja heroiliseerimine ja õigustamine. Kirjutati raamatki teistel põhjustel Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest ning õhutada patsifismi, natsid valmistusid rahvast kaudselt ette Teiseks maailmasõjaks ning Kolmanda Reichi tuhandeaastaseks kestmiseks. "Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noorukieas gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist nagu Henn Ahaski kodumaad kaitsma, tõdeb üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida
rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: läänerindel muutuseta." Erich Maria Remarque'i kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu välja antud raamat "Läänerindel muutuseta" kirjeldab lakooniliselt ning sugestiivselt noorte meeste kannatusi sõjatandril. Erinevalt tol ajal massiliselt levivast natsionalistlikust propagandast puudus selles teoses sõja heroiliseerimine ja õigustamine. Kirjutati raamatki teistel põhjustel Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest ning õhutada patsifismi, natsid valmistusid rahvast kaudselt ette Teiseks maailmasõjaks ning Kolmanda Reichi tuhandeaastaseks kestmiseks. "Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noorukieas gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist nagu Henn Ahaski kodumaad kaitsma, tõdeb üsna pea,
Valentin sureb. 15. Margareta sureb, pääseb taevasse. Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber. Wagneriga jalutamas olles, juhtusid nad kokku musta puudliga, kelle Faust endaga koju kaasa võtab. Koer tundus Faustile kuidagi imelik ja kahtlane. Kodus muutus koer Mefistofeleseks, kes tahtis Fausti olukorda ära kasutada. Ta üritas Fausti halvale teele juhtida, et ta hing lõpuks põrgu viia