Silinder Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik. Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks. Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega H ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r. Valemeid Silindri täispindala Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalage Sp summa St = Sk +2 Sp Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse korrutisega. Sk = PH Silindri ruumala
ringjoone tsentrit. 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid 1) Isomeetriline ristaksonomeetria ehk ristisomeetria. 2) Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria 3) Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria 4) Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 64. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias – ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias – ring, mille raadius on võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 65. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstrtuktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid) 66. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 67. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid) 68
30. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit. 31. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 32. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on 1. 33. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid). 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid). 36. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon.
61. Kuidas tekib rõngaspind? Tsükliline pind, mis tekib püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil asuva telje, mis ei läbi ringjoone tsentrit 62. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 63. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1 64. Mis kujunduks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r ja 1,06r. Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel 65. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid). 66. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku (märkida juurde telgede moondetegurid). 67. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid).
koordinaat telgede vahelise sirge pikkus. a=1,22r ja b=0,71r 58. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias? Ellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 59. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 60. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias) ? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel.
oleva kordinaatelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 68. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid . ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1. 69. Skitseerige standardseristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede moondetegurid. M=0,94 ja m1=0,47. 70. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel.
Ellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti. 68. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria. 69. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede moondetegurid. 70. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel.
11. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1. 12. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede moondetegurid. mx,z=0,94 ja my=0,47, taandatud moondetegurid: 1 ja 0,5; k=1,06 13. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 14. * Millist kujutist nim ristprojektsiooniks? Kui kujutamiskiired on ekraaniga risti, siis objektist saadavat kujutist nim selle objekti ristprojektsiooniks. 15. * Missuguste andmetega määratakse punkti asukoht kvooditud ristprojektsioonis? Punkti ristprojektsiooni ja punkti kaugusega ekraanist. 16. * Mis on sirgjoone (tasapinna) kalle? 17
118. Kirjutage telgede moondetegurite vaheline seos ristaksonomeetrias. 119. Mis piirides võivad olla telgede moondetegurite väärtused ristaksonomeetrias? 120. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. ristisomeetria ja horisontaalne kaldisomeetria, sest nende moondetegurid on umbes 1. 121. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 122. Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristiaomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R? Vt eelmist. 123. Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy(xz;yz)pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg? 124. Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy(xz)
joon. 26). Üldjuhul tähistatakse telgedevahelist kaugust, kui aw. Nihutuseta rattal on aw = a. Joonestame algringjoontele puutuja - ja sellega hambumisnurga moodustava hambumissirge n-n (sirgete tähised puuduvad joonisel 26). Nihutuseta ratastel on = , kus - lähtekontuuri (vt. järgmises punktis) profiilinurk. Seepeale tõmmatakse tsentritest O1 ja O2 hambumissirge ristsirged; saadakse punktid N1 ja N2. Evolventide kujundamiseks vajalike alusringjoonte raadiusteks võetakse pikkused ON1 = rb1 ja ON2 = rb2. Alusringjoonte läbimõõdud d b1 = d1 cos , db 2 = d 2 cos . ...(4.10) Kirjeldatud viisil saadud alusringjoonte evolvendid rahuldavad hambumise põhiteoreemi nõudeid. Nihutuseta rataste jaotuspeade kõrgused ha1 = ha 2 = ha* m ja peadeläbimõõdud d a1 = d1 + 2ha1 = d1 + 2 ha* m = ( z1 + 2ha* )m ,
annaabi.ee 
