Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle Eesti baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu. Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Vene laevastik uputas Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari". Kui aga Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast. Need laevad võeti üle Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides. Nii teenis Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest
Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest. Ohud pukseerimisel: Pukseerimistööde eest vastutab kapteni vanem abi. Puksiir peab olema kinnitatud tõhusalt, vältimaks omavolilist lahtitulekut
Rasmussen, saabusid Tingasse. Plaan oli rihma panna kaks emast, pargi põhja poolelt, et jälgida nende igaaastast rännet. Järeldati, et kuna paljud rändajad liikusid samuti läbi selle ala, kuna algas märg hooaeg, on põhja elevandid kõige haavatavamad salaküttimisele. Kakskümmend kolm Mai Kella viieks oldi õhus, et viia läbi õhuline toetus rihmastamise operatsioonile. Bertrand, Henrik, Dolmia ja grupp valvureid läksid jala. Ühendust hoiti raadioteel. Fay juhatas jalamehed ühe elevandi grupini. Need olid kõik isased. Fay juhatas nad teise grupini, kus olid emased. Minutid hiljem oli suur emane oma põlvedel, laperdades oma kõrvu. Ta poeg oli ta kõrval. Henrik lükkas poja eemale, kuna ta ründas ja kaitses oma ema. Varsti teavitas Henrik, et rihm 6043 on küljes. Elevant nimetati Annieks. Kiikudes edasi-tagasi, upitas Annie end neljale jalale ja seisis rahulikult, end kogudes. Pojast polnud jälgegi. Siis hakkas Annie lõunasse kõndima
presidendina, abiesimees Ants Pärjel (ES7C), sekretär Vitali Suigussaar (ES6C), laekur Aleksander Rähn (ES3DW) ja liikmena Richard Paide (ES5C). 1. septembril 1938 võeti ERAÜ vastu ka IARU liikmeks. Aastatel 19241940 tegutses Eestis kutsungiga raadioamatööre kokku 56. Nende huvitava, mitmekülgse tegevuse katkestas puhkenud Teine maailmasõda. Punaväe sissetulekul Eestisse keelati 17. oktoobril 1939 side välismaaga raadioteel. Hiljem keeldu leevendati, kuid 12. detsembrist 1940 keelati kõigi amatöörjaamade töötamine Eestis ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud. . 1965. aastast, vaatamata Moskva esialgsele vastuseisule, hakati Eesti algatusel läbi viima igaaastast regionaalset Balti contesti "SB" Eesti, Läti ja Leedu amatööride ja vabariiklike Raadiospordi Föderatsioonide vahel. Samaaegselt alustatud eestisisesed n.n. lühilaine minitestid valmistasid aga noori ette võistlusspordiks
000 sõjavangi . Vahetult pärast maa okupeerimist juunis 1940 oli Eesti alal 130.000 N.Liidu sõjaväelast , julgeolekutöötajat ja nn. spetsialisti , keda rakendati uue haldusaparaadi loomiseks . SÕJA PUUDUTUS Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa , puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Kui puhkes Talvesõda , startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama . Oli ekslikke õhurünnakuid Eesti objektide vastu . Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Ametlikult oli rahvusvahelises SISU brigaadis 58 eestlast , kuid tegelik arv oli mitu korda suurem . 10.detsembril 1939 uputas Vene laevastik Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari" . Kuni juulini 1940 , mil Eesti laevad sõitsid veel oma lipu all , hukkus sõjategevuses Põhja-,Lääne-ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva (kokku 30
annaabi.ee 
