kaasaskandmata. Kõike, mida on vaja selle äppi kasutamiseks on telefon ja internetipangale ligipääsu võimalus 2. Leia piisavalt tuttav Eesti mikro- või väikeettevõte. Koosta esitlus selle ettevõtte toote või teenuse brändi loomisest ja positsioneerimisest. Tutvustan väikeettevõtet Karimus, kes tegutsevad Eesti turul juba üle 20 aastat. Brändi loomisel aitasid neid sellised turundamismeetodid nagu: ajalehe-, tele- ja raadioreklaamid. Nende mööbel on ainulaadne ja kordumatu; disainerid suudavad kaasajaga kaasas käia, üritades külastada erinevaid messe nii Eestis, kui ka välismaal. Ettevõte Karimus positsioneeris ennast kalli ja kvaliteetse toodanguga. Nende loosugiks on, et hea mööbel ei saa maksta odavalt. Teiseks nad lubavad õigeks ajaks oma tooteid valmis saada, tegelevad ainult oma tootmisega ning uusi tehnoloogiaid kasutades. 3. Kolm (3) head ja kolm (3) halba näidet turunduskommunikatsioonist.
· Tuleb vältida reklaami kulumist, seda tsükliliselt eristades või teostuse osas varieerides · Ära eksi kirjutatud ja kirjutamata ,,viisakusreeglite" vastu! Reklaami liigid See kus üks või teine reklaam avaldatakse sõltub kauba või teenuse eripärast, väljaande või kanali auditooriumi(sihtgrupi) arvust ja huvidest ning reklaami maksumusest. Reklaamid üldiselt jaotatakse meediumide alusel: · Telereklaamid · Raadioreklaamid · Ajalehereklaamid · Ajakirjareklaamid · Internetireklaamid (uusmeedia) TELEREKLAAM Telereklaamid mõjutavad vaatajat liikumise, helide, värvide, pildi ja inimese osalusega reklaamis ning loovad osalusillusiooni. Samas on telereklaam lühiajaline ja pealetükkiv. Kuna telereklaam on kallis, valitakse tooteid, ideid ja teenuseid, mida näidatakse, hoolega. AJAKIRJAREKLAAM Ajakirjareklaamis on tellijal võimalus reklaamitavat toodet või teenust üksikasjaliselt
härra taksoroolis, siis tuleb tal lähtuda ka teisiti. Sellistel juhtudel vaatab ta hommikuti ETV’st ’’Terevisiooni’’ , siis seab sammud takso poole, kus paneb käima endale meelepärase raadio, mida mõnus sõidu ajal kuulata, saab ka jooksvalt värskeid uudiseid ja reklaame. Eelistab enamuse ajast kindlaid raadiojaamu nagu näiteks StarFM või Raadio Elmar. Raadio täidab tema elus pigem helilise meelelahutaja rolli, teinekord on ostuhuvi äratanud ka mõned raadioreklaamid, seega inimesena, kes palju aega igapäevaselt ka raadio seltsis veedab on tema sedasorti reklaamide sihtgrupp ja tarbija.Taksopeatustes sisustab peretuttav aega internetis surfates, enamasti siis kas Facebookis, Postimehes või mänge mängides. Tema arvates pole mõtet osta paberkandjal ajalehti, kui need on saadaval veebis, eriti veel tasuta kujul, erinevates portaalides. Samas nendib ta, et internetist lugemiseks peab ta kaasas
tekkides saame me maksta oma töötajatele suuremat palka ning korraldada koolitusi nende veel paremaks tööks. Meie peamiseks sihtturuks on naised ja mehed eri vanustes, kuid teretulnud on alati ka nooremad, kel vaja kasutada meie teenust. Hinnad muutuvad meil sõltuvalt tähtpäevadest ning tekkivast kasumist ja klientide sissetulekutest. Turustuskanaliteks on meil kohalik ajakirjandus ning raadioreklaamid. Hiljem, kui kasum on piisav, saab hakata kasutama ka reklaami telekanalites. Tabel 4. Müügiprognoos Teenus Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets. Juuksurid 220 225 228 231 239 257 240 237 253 227 229 254 Tabel 5. Müügikäibe prognoos Teenus Jaan. Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.
nendest mida liigitatakse meediumite järgi. Reklaame saab liigitada erisuguste tunnuste järgi, iga liigitus tehakse omal eesmärgil (Roose 2002: 22). Autorid on otsustanud valida reklaamid, mida liigitatakse meediumite järgi, nendeks on: ajalehe-, ajakirja-, teatmiku-, posti-, väli-, müügikoha-, pakendi-, 6 raadio-, TV-, interneti-, sponsor- ja SMS-reklaam (Roose 2002: 22). Keskendutakse kolmele eri liigile: post-, tele- ja raadioreklaamid. Raadio on juba üle 60 aasta olnud tähtis reklaami edastaja. Mõned tööstuse vaatlejad arvasid, et raadio kui infovahendaja sureb välja seoses televisiooni tulekuga 1950ndatel. Arukad raadiosaadete juhid aga suutsid seda olukorda vältida muutes oma programme vaheldusrikkalikemaks, lülitades näiteks draama saadetelt üle uudistele. Kohati võib isegi öelda, et raadio kuulajaskond on kasvanud olenemata televisiooni populaarsusele. (Wright jt 1984: 196) 1981
* Seleta, kuidas vaktsiinid toimivad. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Milline on viiruste ehitus? 2. Võrdle viirust ja rakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid. 3. Põhjenda, miks kujutab inimene, kes keeldub vaktsineerimisest, võimalikku ohtu teistele. 4. Hinda viiruste olulisust looduses, kujutades ette tagajärgi, mis ilmneksid nende puudumisel. 5. Rühmatöö. Moodustage 4-5-liikmelised rühmad ja kirjutage raadioreklaamid, kuidas gripiepideemia ajal terveks jääda, ja kandke need klassis ette. 6. Arvatakse, et viiruseid polnud Maal enne organisme. Kasutades õpikust saadud teadmisi viiruste kohta, põhjenda seda oletust. 7. Juba mitu aastat on Eestis marutõve vältimiseks metsloomi vaktsineeritud. Marutõbe meil enam pole, kuid see-eest on oluliselt suurenenud rebaste ja kährikute arvukus. Millised probleemid sellega kaasnevad? Miks neid polnud siis, kui esines marutõbe? --- 66 Peatükk: 32. Bakterid