arvata oleks osanud. ,,Ma tunnen Gunnarist kohutavalt suurt puudust", tunnistab ta, Gunnar haris ja õpetas teda, ta oli vaimne tugi ning ka inimene kellega sai kõigest rääkida. Ita räägib uhkusega kuidas ta imetles Gunnari härrasmehelikkust. Ta oli rahulik, kasutas väga meeldivat eesti keelt, mis oli kompetentne paljudes teemades. Tal oli võrratult ilus bariton: kui Gunnar oli heas tujus, siis ta vahel laulis. Mängis hästi viiulit, klaverit. (4) Kui nad tegid 1960. aastatel raadiomajas proove, käis Ita ja Gunnari vahel pilkude mäng. Näis, et neil tekkis teineteise vastu sümpaatia. Mõni aeg sellest hiljem algasid Draamateatris Eino Alti näidendi ,,Võõras" proovid. Teatrimaja oli remondis, nii et nad harjutasid raudteelaste klubis, mis asus Tehnika tänaval ja oli Ita kodule Paldiski maanteel üsna lähedal. Gunnar hakkas teda sealt koju saatma. Ita maja vastas elas saatuse tahtel teatri elektrik, kes neid aknast nägi ja seejärel
lendavad kaugemale. Nähtavasti on mäng sagedasest külastamisest liialt häiritud ja tedred hellaks tehtud. Nad tulevad küll kolmveerand tunni pärast tagasi, aga õiget nahka mängust sel hommikul enam ei saa. KELL VEERAND KUUS hüüavad jälle sookured vanade turbaaukude kandis. Käivitan veelkord lindi, et võtta sest viimasest tedremänguhommikust see viimane varakevadehõnguline õhk. Sel hetkel tõuseb lauldes üles üks põldlõoke. Kui salvestatut hiljem puhanult raadiomajas ümbervõtte ajal suurtest kõlaritest kuulan, saan aru, et olen Põhjaka rabalt kaasa toonud õieti kauni helipildi. See on lihtne, üheainsa solistiga suurte sündmuste taustal. Sedamööda, kuidas lõoke lõõritades mikrofonist kaugeneb, jääb ta laul vaiksemaks ja see on, nagu tõuseks hing taeva poole. See on, nagu ärkaks roheliste kaselehekeste kevad ning murraks end välja jää sulamise ning vete kevadest.
* 1950ndate keskel videomakk * Regulaarsed värvipildiga saated USAs alates 1953. * 1962 -esimene värviülekanne USA ja Euroopa vahel, ,,Telestar" sidesteliidi kaudu * 1965 -"- sama asi NSVL ja Prantsusmaa vahel, sateliit ,,Molnija 1" EESTIS: * televisioon kasvas välja raadiost * riikliku TV algus 1955 (EST üks 20 esimesest riigist) 19. jul 1955 esimene telesaade * 1951 raadioamatööridel juba valmis plaan, 1955 saadi telestuudio * esimesed 5 aastat tehti saateid raadiomajas * 1956 esimene telefilm, liikuvstuudio * esimesel aastal ~1h saateid päevas, 6p/näd. Alates 1961 saated iga päev * nov 1964 koliti üle telemajja. 1965 nimetati hoone ETV majaks * 1975 telepäev ~12,5 h, omasaateid ~3h * esimesed 10 aastat filmilindil, võimaluste laienedes juba videosalvestised * 1972 värviprogramm (esimene värvisaade) * 1980 uus TLN teletorn seoses olümpiamängudega * 25.dets 1981 valmis viimane värvikompleks ja siitpeale toodeti kõik ETV saated värvilistena 3
ajaks. Alles 21. aastaselt, 1990. aasta 2. augustist pole Mihkel Raud joonud tilkagi alkoholi ja on kuni tänaseni karsklane. Mihkel on mänginud järgmistes bändides nagu näiteks: Suguhaiguste Dispanser, Ba-Bach, Singer-Vinger, Lenna, Mr Lawrence. (http://www.ohtuleht.ee/301613/mihkel-raua-halastamatu-pihtimus). 1990-datel aastatel alustas Mihkel raadiotööd. Esmalt Vikerraadios siis Kuku Raadios ja Raadio2-s. 1990 aastal kohtus Mihkel raadiomajas esmakordselt oma tulevase abikaasa, Sirje Poolgas'ega, kes oli Raadio2 reklaamitoimetaja ja 1994. aastal abielluti. Neil sündis ühine laps Kaarel Eno Raud 1997. aastal. Abielu aga kaua kestma ei jäänud, paar lahutati juba mõne aasta pärast. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uks-kireloom-kustus-ja-teine-suttis-mihkel- raua-suhte-saaga?id=64611328) 2005. aasta maikuus asus Mihkel õppima London University of Arts'i kommunikatsioonikolledzis ajakirjanduse eriala, lõpetas ta 2006. aastal
Feizulla Käbirlinski oli 60-aastane andetu näitleja, kes sellele vaatamata oli olnud näitleja 40 aastat. Ta sai lavastaja Sijavuss käest saamatuse pärast pragada (see vanamees, see...). Pärast proovi läks Käbirlinski filmistuudiosse dubleerima. Seal tehti tema üle alatult nalja 21. Dublaaz lükati järgmiseks päevaks, ent Käbirlinski lubas ikkagi kohusetruult tulla. Kell kolm olim Käbirlinski juba raadiomajas. Seal oli tema rebase osa asendatud saakali osaga. 'Käbirlinski poeg, raadiorezissööri abist poeg Eldär Äläsgjärov oli 19-aastane. Ta häbenes oma isa. Poja töökaaslane Mädzid nokkis teda isa pärast pidevalt. Eldar ägestus tema peale. Samas kaebas too Käbirlinskile, et Eldar teeb ta elu põrguks: tahab mitte millegi pärast talle kallale tormata. Eldar kavatses Moskvasse õpima minna, seal kõrghariduse omandada ja seejärel isa solvajatele koha kätte näidata
2. Milline oli tema päritolu? 3. Kuidas ta sattus Eestisse? 4. Mis toimus Klooga vangilaagris? 5. Kuidas ta pääses? 132 Õppeülesande koostanud Ülle Luisk 2. „PIANIST“ 1939. aasta 23. septembril mängis Wladyslaw Szpilman Varssavi raadiojaama otse-eetris Chopini noktuni c-moll, kui sõda jõudis Varssavisse ning Saksamaa vallutas Poola. See jäi viimaseks muusikaliseks otseülekandeks selles raadiomajas, mis sai pommi- tabamuse. Film põhineb kontsertpianisti ja helilooja Wladyslav Szpilmani memuaaridel. Kaotanud holokausti ajal oma pere, jäi ta ise ellu tänu võimalusele end varjata ning tänu Saksa ohvitseri muusikalembusele. Too kinkis Szpilmanile elu, kui viimane tema klaverimängu Varssavi geto varemetes kuulis. Film kajastab elu Teise maailmasõja aegses Varssavis linastatud väga tõetruult. Filmi valmimisel kasutati infomaterjale muuhulgas ka Washingtoni
annaabi.ee 
