k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja antenn.
edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Sõnumikommutatsioon: Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. Raadioside teenistused: Raadioastronoomia Raadioside teenistus Amatöörraadioside Amatöör-kosmoseside Kosmose raadiometeoroloogia Kosmose raadionavigatsioon Kosmose raadiolokatsioon Kosmoseuuringute raadioside Liikuv lennuside Liikuv lennuside lennuliinidel Liikuv lennuside väljaspool lennuliine Liikuv kosmoseside Liikuv lennu-kosmoseside Liikuv lennu-kosmoseside lennuliinidel Liikuv lennu-kosmoseside väljaspool lennuliine Liikuv maaside Liikuv maa-kosmoseside Liikuv mereside Sadama töö juhtimise raadioside Laevade liikumise raadioside Liikuv mere-kosmoseside
5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m *lühilained – 10-100 m *ultralühilained – alla 10 m 7. Kuidas raadiolained levivad? Saatjate kaudu. 8. Kasutamise 3 võimalust. Raadioside - informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiolokatsioon - objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine. GPS - asukoha määramise süsteem. 9. Mis tekitab vahelduvvoolu? Vahelduvvoolu generaator, töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel, muutub pinge ja voolutugevus. 10. Mis on vahelduv- ja alalisvoolu erinevused? Vv – perioodiliselt muutva suuna ja tugevusega vool. Valgustuses 50 Hz, pinge 220 V. 3 erinevat väärtust: hetk-, efektiiv-, max e amplituudväärtused.
Üks väheusutav legend väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul Merkuuri näha. Pole siis ime, et Merkuuri pöörlemisperiood oma telje ümber valesti teada oli. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965.a. tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikese ööpäev on sellel planeedil 176 korda Maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva
Laseb voolu läbi ainult ühes suunas 6 ,,silub" tekkinud katkendliku voolu ühtlaseks Raadio häälestamine erinevatele saatejaamadele Raadioantennis tekkinud eml poolt erineva sagedusega voolusid Saatejaam toimub resonantsi meetodil. Võnkeringi omasagedus peab ühtima eml voolusagedusega w0 võnkeringi omavõnkesagedus w0 = w0=w1 Lainealad : AM ja FM Guglielmo Marconi konstrueeris esimese raadiovastuvõtja. Nobeli preemia 1909 Raadiolokatsioon See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Hülsmeyer 1903 Kasutavad: Laevad Lennukid Piirivalve Riigikaitse 5. Telefoniside Nordisk Mobile Telefon (NMT) Põhjamaades kasutusele võetud esimese põlvkonna mobiilside süsteem. Analoogsüsteem , see on esimene
palju dramaatilisemaks: Einsteini üldine relatiivsusteooria! Kuni 1962. aastani arvati, et Merkuuri "päev" on sama pikk kui tema "aasta" (et ta hoiab sama külge Päikese poole niisama kaua kui Kuu Maa poole). Kuid see teooria lükati ümber 1965. aasta radarivaatlustega. Nüüd on teada, et Merkuur pöörleb kolm korda oma kahe aasta jooksul. Merkuur on ainuke keha Päikesesüsteemis, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui 1:1. 1965.a. tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikese ööpäev on sellel planeedil 176 korda Maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt jääb teatavas asendis seisma, liigub siis umbes kaheksa maise ööpäeva jooksul tagasi ning jätkab seejärel
võtmise eesmärgil. 7 2.2.3. Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on 10 -4 - 108 m. Looduslikud raadiolainete allikad on õhuelektrilised nähtused, planeedid, tähed, galaktikad, metagalaktikad. Raadiolainete rakendamisel põhinevad raadioside, ringhääling, televisioon, raadionavigatsioon, raadiolokatsioon, raadiospektroskoopia, raadioastronoomia ja mitmed teised teaduse ja tehnika harud. 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE Meid ümbritsevad tuhanded elektromagnetväljade tekitajad. Antud teema ulatuses tuleks täpsemalt vaadata elektriliine, satelliiditaldrikuid, erinevaid radareid, mobiiltelefone, mikrolaineahje ning juhtmevaba võrguühendust. 3.1 Elektriliinid Kuigi see ei ole nähtav, eraldavad elektriliinid väga palju energiat ümbritsevasse keskkonda
näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemiseperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. aastal tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole tegelikult juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikeseööpäev on sellel plandeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga.(1) 1.2. Väljanägemine nagu Kuul 1974. aastani teati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane
Ohmi seadus vahelduvvooluringi kohta. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Transformaator. Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotamine. 3-faasiline vahelduvvool. Elektriohutus. Kaitsemaandus. Kaitsmed. Alaldi. Vaheldi. Elektromagnetvõnkumised. Võnkering. Elektromagnetväli. Elektromagnetlaine. Elektromagnetlainete skaala. Raadiolained, nende omadused ja levimine. Raadioside põhialused. Modulatsioon ja detekteerimine. Raadiolokatsioon. Optika (20h) Sissejuhatus. Valguse dualism. Valguse laine ja korpuskulteooriate ajalooline areng. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valgus kui elektromagnetlaine. Inimese silma valgustundlikkus. Geomeetriline optika. Valguskiir. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse levimise sõltumatuse printsiip. Valguse peegeldumine. Tasapeegel, kujutise konstrueerimine tasapeeglis. Sfääriline peegel. Nõguspeegel ja kumerpeegel. Kujutise konstrueerimine sfäärilises peeglis. Suurendus.
Õigenurksed (konformsed): nurk kahe suuna vahel on alati õige, kuju esitatud moondevabalt, moondellips on ringjoon, meridiaan risti paralleeliga, suureM topo.kaardid, erikaardid. Õigepingsed (ekvivalentsed): pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väikeM kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta). Õigepikkulised (ekvidistantsed): teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (raadiolokatsioon). Vähimmoondelised: põhilised moonutused viidud miinimumi, väiksemõõtkavalised teemakaardid. Sobedad/kokkuleppelised/konventsionaalsed projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid). 31. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? Aspekt tähistab abipinna või ka standartjoone arienteerumise suunda. Eristatakse: normaalaspekt , põikaspekt , kaldaspekt
Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. [6] Teleskoobis nähtavate ebamääraste püsivate laikude jälgimise põhjal arvati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. a. tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke vähem kui 59 päeva, st. moodustab täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid on tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. [6] 2.2 Merkuuri omapära Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas hoopis eriskummaliselt - jääb teatavas asendis seisma, liigub siis
moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid) c. Õigepindsed ehk ekvivalentsed (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta)) d. Õigepikkuselised ehk ekvidistantsed (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon). e. Vähimmoondelised (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) f. Sobedad projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid) 52. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? a. Tähistab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi. b. Normaalaspekt (|), põikaspekt(-), kaldaspekt(/). c
moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid) · ekvivalentsed e. õigepindsed projektsioonid (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta)) · ekvidistantsed e. õigepikkuselised projektsioonid (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon) · vähimmoondelised projektsioonid (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid) · sobedad e. kokkuleppelised e. konventsionaalsed projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid) 31. Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse? Projektsiooni aspekt näitab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi. Aspektid:
peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus. Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis paikneva kitsa kiirena. Objekt avastatakse siis, kui kiire (antenni) pöörlemisel osutub kiir suunatuks objektile, sest ühtlases keskkonnas, milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna. Objekti kauguse saab määrata aja t põhjal, mis kulub impulsi väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus
annaabi.ee 
