Raadiolokatsioon Raadiolokatsioon ( lad. k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse
närvisüsteemi ja vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega. 2 2. Laser radarina Radar määrab objekti asukoha kindal sagedusega raadiolainete objektilt tagasipeegeldumise järgi. Raadiolokaator teeb kindlaks objekti kauguse, mõõtes elektroonselt ära ajaintervalli raadiolainete väljasaatmise ja objektilt peegeldunud signaali saabumise vahel. Peegeldunud raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus.
Tööstuslaseritega lubatakse 12 töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega."15 5.1 Laser radarina Radar määrab objekti asukoha kindal sagedusega raadiolainete objektilt tagasipeegeldumise järgi. Raadiolokaator teeb kindlaks objekti kauguse, mõõtes elektroonselt ära ajaintervalli raadiolainete väljasaatmise ja objektilt peegeldunud signaali saabumise vahel. Peegeldunud raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus
Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata
tunginud kiir kutsub esile sarv- ja võrkkesta muutusi, kiirguse üldmõjul tekivad peamiselt närvisüsteemi ja vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega. Laser radarina Radar määrab objekti asukoha kindal sagedusega raadiolainete objektilt tagasipeegeldumise järgi. Raadiolokaator teeb kindlaks objekti kauguse, mõõtes elektroonselt ära ajaintervalli raadiolainete väljasaatmise ja objektilt peegeldunud signaali saabumise vahel. Peegeldunud raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga väike lainepikkus
mistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv võnkumine. Üldiselt samamoodi töötab ka televisioon. Telesaate edastamisel tuleb vaid lisaks 17 helile üle kanda ka televisioonisignaali. Selle signaali mõjul muutub elektronide arv teleriekraanile jõudvas elektronkiires ja vastavalt ka kiire jälje heledus. Liikuv elekt- ronkiir joonistab ekraanile pildi telesaate kaadri. Raadiolokaator ehk radar on seade ruumis paiknevate objektide avastamiseks ning nende asukoha või liikumiskiiruse määramiseks raadiolainete vahendusel. Radari an- tenn saadab objekti suunas välja lühiajalise ning võimsa raadiosignaali ja registreerib seejärel objektilt tagasi peegeldunud raadiolaineid. Kuna lainete kiirus on teada, siis võib nende sinna-tagasi levimise aja põhjal leida objekti kauguse radarist. Kui objekt liigub radari poole või sellest eemale, siis muutub tagasi
milleks võib olla: teine marsruut ankurdamine sildumine kai äärde Esmased ja teised kohamääramise vahendid Reisiplaanis tuleb ära näidata, millised asukoha määramise vahendid, sõltuvalt sõidurajoonist loetakse esmasteks ja millised teiseks. Kahtlemata on ookeanil sõidul esmaseks asukoha määramise vahendis GPS, teised Loran C ja astronoomilised vaatlused. Sõidul ranna lähedal võib esmaseks vahendiks samuti olla GPS, teiseks aga raadiolokaator või visuaalsed peilingud. Ainult GPS asukohaga piirdumine pole õige, sest vastavalt vahipidamise korraldamise alustele peab tüürimees määrama laeva asukohta erinevate meetodite abil. Lähenemine rannale Rannale lähenemisel peab vahitüürimees kaardilt määrama esimesena nähtavale ilmuva tuletorni ja tema tule karakteristiku ning leidma ta teiste kaldatulede seast. Elektroonilised navigatsiooni- vahendid GPS GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation
milleks võib olla: teine marsruut ankurdamine sildumine kai äärde Esmased ja teised kohamääramise vahendid Reisiplaanis tuleb ära näidata, millised asukoha määramise vahendid, sõltuvalt sõidurajoonist loetakse esmasteks ja millised teiseks. Kahtlemata on ookeanil sõidul esmaseks asukoha määramise vahendis GPS, teised Loran C ja astronoomilised vaatlused. Sõidul ranna lähedal võib esmaseks vahendiks samuti olla GPS, teiseks aga raadiolokaator või visuaalsed peilingud. Ainult GPS asukohaga piirdumine pole õige, sest vastavalt vahipidamise korraldamise alustele peab tüürimees määrama laeva asukohta erinevate meetodite abil. Lähenemine rannale Rannale lähenemisel peab vahitüürimees kaardilt määrama esimesena nähtavale ilmuva tuletorni ja tema tule karakteristiku ning leidma ta teiste kaldatulede seast. Elektroonilised navigatsiooni- vahendid GPS GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation
Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv võnkumine. Üldiselt samamoodi töötab ka televisioon. Telesaate edastamisel tuleb vaid lisaks helile üle kanda ka televisioonisignaali. Selle signaali mõjul muutub elektronide arv teleriekraanile jõudvas elektronkiires ja vastavalt ka kiire jälje heledus. Liikuv elektronkiir joonistab ekraanile pildi telesaate kaadri. Raadiolokaator ehk radar on seade ruumis paiknevate objektide avastamiseks ning nende asukoha või liikumiskiiruse määramiseks raadiolainete vahendusel. Radari antenn saadab objekti suunas välja lühiajalise ning võimsa raadiosignaali ja registreerib seejärel objektilt tagasi peegeldunud raadiolaineid. Kuna lainete kiirus on teada, siis võib nende sinna-tagasi levimise aja põhjal leida objekti kauguse radarist. Kui objekt
annaabi.ee 
