detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy
1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hakkas Paul Viiding vabakutseliseks kirjanikuks. Elu lõpuaastatel retsenseeris ta peamiselt luuletusi ja ja esinesesseistlike saadetega raadios. Ilmunud teosed "Traataed" (1935; luulekogu)
3.1.1 Teadustajad ja koosseis Esimene teadustaja oli Z.Madissova. Tädi Ruth asus tööle kolmandana ning ETV's on ka töötanud soomekeelne diktor. ETV koosseis oli sel ajal väga kesine. Oli ainult 1 toimetaja, 1 rezissöör, 1 rezissööri abi, 1 operaator ja 1 valgustaja, kes sel ajal oli Arvi Püss. Teadustajaid valiti täiesti suvaliselt. Konkursse ei olnud. Kes silma jäi ja poliitiliselt ,,puhas" oli, sai tööle. Ühtegi pattu ei tohtinud hingel olla. Riiklik Raadiokomitee otsustas kas inimene sobib või mitte. (Arvi püssi mälestused, 2009) 3.1.2 Töö algus ETV's Ruth Püss alustas diktorina, kõrvalt tegi ka lastesaateid. Töötas ka AK's. Teadustaja oli koguaeg. Ta oli oma tööga väga rahul. Suhtus asja kohusetundlikult, kuna ei tohtinud eetris vääratada. Kord oli väga range. Kord oli juhtunud seik, kus Ruth ütles kogematta Keskkomitee 2. sekretäri asemel ainult Keskkomitee sekretär ning sellest tuli suur pahandus. Oli oht isegi vallandatud saada.
mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raadio ja Eesti televisioon ühes suures asutuses – ENSV Riiklik Tele ja Raadiokomitee. Televisiooni peeti selle visuaalse kergesihaaratavuse tõttu üheks efektiivsemaks masside mõjutajaks, siis rakendas partei TV puhul väga ranget kontrolli ning seal valitses tugev enesetsensuur. See oli ajakirjanike eriskummaline kahetine elu, kus eksisteeris kahetine elu – oma sisemine nö tegelik arvamus ja suhtumine ümbritsevasse ning välimine elu näole manatud maskiga nii avalikus ruumis kui ka TVs. Selline kahetine käitumine sai kesta vaid nii kaua, kuni
Kontroll oli väga mitmetasandiline ja keerukas: Glavlit. Ringhäälingu muutumine: Türi moodne saatejaam hävis sõjas. 1941-1944 võime me rääkida sellest perioodist, kust Eesti saateid tehakse Moskvast, Leningradist jne ehk väljaspool Eestit . Eestis oli siis hoopis saksa propaganda-masin. Ringhäälingust saab uuesti hakata rääkima Oktoobrist 1944- esimene sõjajärgne saade Tallinnast. 1949-1950 valmis esimene raadiomaja. 1957 moodustati Televisiooni-ja Raadiokomitee. Prooviti hakata üles ehitama oma kindlaid saateformaate. Televisiooni algusjärk 1955 alustas tööd Tallinna televisioonistuudio, alguses saated vaid nädalavahetustel. Taasiseseisvunud Eesti algusaastad 1987-1991 ajakirjandus veel riigi omanduses, nõukogudeaegse tegutsemisviisi mõju, kuid ajakirjandus juhtis muutusi. Meediaettevõtted Postimees oli mingi ajahetkel töökollektiivi käes, kuid see osteti Tõnissoni poja Heldur Tõnissoni poolt ära. Ta loobus lehest 1998
o Ilukirjanduse ja kunsti osakond 1951-53 o Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Kultuuriosakond 1969-88 Kunstide Valitsus 1940-53 Kultuuriministeerium 1953. aastast Kinematograafia ministeerium 1946-53/…/Kinematograafia Komitee/Riiklik Kinematograafia Komitee 1967-1980/Riiklik Kinokomitee 1980-88 MN Raadiokomitee/MN Raadioinformatsioonikomitee 194953/Raadioinformatsiooni Peavalitsus 1953-57/Raadio ja Televisiooni Komitee 1957-62/Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee 1962-70/ Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee 1970. aastast Kirjandus Eesti NSV Kirjanike Liit NSV Liidu Kirjandusfondi Eesti Vabariiklik osakond Ideoloogilise võitluse eesliinil Range tsensuur (eeltsensuur, enesetsensuur)
Eesti TV ning Eesti Raadio vaheline jalgpallimatš, mille eel, vaheajal ja järel pidi mängima ansambel Propeller. Mängu eel ning vaheajal kollektiiv esineski, kuid kuna vaheajal aset leidnud esinemise käigus tulid paar tulihingelisemat muusikahuvilist bändi juurde staadionimurule kaasa elama ja näppu viskama, tekitas see miilitsas paanikat (sel viisil muusikalisele etteastele kaasaelamine oli ENSVs midagi erakordset). Seetõttu teatati bändile mängu jätkudes, Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe Raimund Penu korraldusel,30 et matši järel nad enam esineda ei tohi, mistõttu bändimehel alustasid oma pillide ja varustuse kokkupakkimisega. Mängu järel muusikat kuulda lootnud publikumi ajas see aga marru ning teise poolaja lõppedes hakkasid sündmused eskaleeruma, viies lõpuks mängijale auhinnaks 26 Viires 1999. 27 Trubetsky 2012, lk 50. 28 Intervjuu Allan Vainolaga. 29 Intervjuu Eero Tammega. 30 ETV24. 2005
annaabi.ee 
