Vihmametsad taanduvad • põllumaade ees Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele, et toota sellest sojaõli ja loomasööta. • Tootmine on suurenenud just Lõuna-Ameerikas: Argentinas, Boliivias, Brasiilias ja Paraguays. • Kiirtee rajamine Brasiilia idaosast lääneosasse on kiirendanud vihmametsade mahavõtmist ja uute põldude rajamist. 200 km 1 km Raadatud vihmametsad satelliidipildilt nähtuna Miks ei laiendata soja kasvatamist näiteks USA-s või Hiinas, kus seda kõige enam Metsa asemele põllu rajamine põhjustab sageli erosiooni • Paljudes arengumaades on endiselt levinud alepõllundus: mets võetakse maha, puud põletatakse, et tekkinud tuhaga mulda
Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad. Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel. Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel. Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad salumetsa kooslused taastuma. Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud. Väärtuslikumad ja kuivenduse mõjuta madalsoometsad esinevad peamiselt Ähijärvest läände ja lõunasse jäävatel aladel. Lodumetsi esineb rahvuspargis läbivoolulistes lohkudes väikeste puistutena Liivalumbi ja Aruküla-Labassaare sihtkaitsevööndites. Kogu Karula rahvuspark on jagatud vöönditeks ning igal vööndil on kindel funktsioon. Loodusreservaadis toimub metsade looduslik arenemine ning välistatakse igasugune inimese
pinnastega, E42 tarindiäärsed täited jämedateraliste- ja väljakaevatud pinnasega, E43 tarindite seespoolsed täited jämedateraliste pinnastega E6 Alustarindid: E61 hoone alustarindid 11 Raadamine ja lammutamine: 11.1 raadatav materjal, 11.4 raadamine, lammutus ja kaitse, 11.5 raadatud ehitusplats 12 Kaevetööd: 12.1 kaevandatav pinnas, 12.3 kaeveala, 12.4 Kaevetööd ja tosetus 15 Täitmine: 15.1 täitematerjalid, 15.3 aluspinnas, 15.4 täitetööd 17 Haljastustööd: 17.1 taimestik, 17.4 istutamine ja külv 2 3.4. Brigaadide koosseisu määramine 2 Eesti Ehitusteabe Fond. MaaRYL2000 Ehitustööde kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Tallinn 1997. Lk 18 225. 1
tagasi soometsadeks. Seetõttu hinnatakse nende looduskaitselist väärtust tagasihoidlikuks. Prioriteetsed elupaigatüübid kaitse alla võtmiseks Eesti 27 ohustatud ja haruldase metsakoosluste loend sisaldab peamiselt laialehiseid kooslusi loo- ja lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning viljakamate muldade puistud on enamasti põldudeks raadatud. Suured loodusmetsade alad on kuivendatud ja seetõttu muutunud haruldasteks. Laialehised kooslused nagu tamme (Quercus robur), pärna (Tilia cordata), vahtra (Acer platanoides), jalaka (Ulmus glabra) ja saare (Fraxinus excelsior) puistud, põlismetsad ja lodumetsad on määratletud kui kõrgeima prioriteediga elupaigad, mida tuleks kaitsta, säilitada ning majandada väga hoolikalt. Tänapäeval peavad näiteks kõik metsakuivenduse projektid läbima
tulvaveega niidule toodud setete hulk sõltuvad lammi suhtelisest kõrgusest ja jõe voolukiirusest; sellest tuleneb ka taimekoosluste suur erinevus piki niiskusgradienti. Veekogude kaldaalal kasvab paljudes kohtades lammiroostikku, mille moodustavad kas pilliroog või päideroog. Märjemaid lamminiite katab kõrge liigivaene tarnastik, veekogust kaugemal, lühemaaegse üleujutusega paikades kasvavad madalamad tarnad ning taimkate on liigirikkam. Lamminiidud on kujunenud raadatud lammimetsade asemele, pikaaegse üleujutusega aladel on paiguti ka esmaseid niite. Kui lamminiite enam ei niideta, nad võsastuvad või metsastuvad. Praeguseks on lamminiite säilinud kõige rohkem suuremate jõgede – Emajõe, Kasari, Pärnu, Põltsamaa ja Pedja jõe – lammidel ning järvede (nt Peipsi) ääres. Soostuvate niitude klass Soostuvad niidud paiknevad madalatel tasandikel ja nõgudes veega küllastunud
annaabi.ee 
