..lane, raa...io, pil...istada, esin...amas, hõbe...ase, hun...ikoer, kabine..., oia...as, harsaltsel..., töö...ab hõbe...ased, hale...alt, tor...i, sõi...is, leh...i, toominga...e, Ei...e, spor...ialad, höbe...ase, hale...alt, muu...us, huvi...avat, tun...ud, ilusa..., töö...ab, Tobe...ad, sale...at, pude...ad, lähe...al, õde...ega, rohttaime...est, ai...ake, vii...ikas, Majahoi...ja, püksi..., kondi..., kõmpi...es, peal..., ime...les hääl..., hooksamal..., hii...lane, nõn...a, rän...ab, esin...amas, elevan...id, jaanalin...ude, maandu...a, tudu...a, triipu...est, rahul...ada, pil...istada, meelel...i, kohta...esse, kiskja...e, käi...uma, toi...ub , suur...e, Nõn...a, rän...ab, rahul...ada, esin...amas, hale...alt, Tobedad, maan...uda, sale...at, pude...ad, ai...ake, lähe...al, vaa...as, täi...is, hirmunul..., spor...ialad, elevan...id, vii...ikas, Majahoi...ja.
Lapsepõlv · Tolkien läks õppima Kuningas Edwardi kooli, Birminghamis. Kui Tolkien oli kahe teistkümneaaastane suri · tema ema suhkrutõppe ja kuna Mabel oli olnud katoliiklane oli ta määranud, enne t a surma neile hooldajaks · Francis Xavier Morgani, Birminghami oratooriumist, kelle ülesandeks oli kasvatad a poisse headeks · katolikeks. Lapsepõlv · 1911. aasta suvel käis ta reisil Sveitsis, mis on otseselt mõjutanud Bilbo rän nakuid üle Udumägede nagu ta · ka ise on 1968. aasta kirjas maininud. · Sama aasta oktoobris astus Ronald Exeteri ülikooli, kus ta hakkas õppima i nglise keelt (anglosaksi!). Abielu · Kuueteistkümne aastaselt kohtas Tolkien Edith Mary Bratti, kes oli tema st kolm aastat noorem. Tema · hooldaja Isa Francis Morgan arvas, et Edith segab tema koolitöid ja oli k ohutatud mõttest, et Tolkien võiks · abielluda protestandiga.
2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: blind, blinder, blindest. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god rän a good friend ja min goda rän my good friend. supletiivsus e. Tüveasendus kui ühel sõnaparadigmal on erinevad juured. Inglise keeles on supletiivsed verbid näiteks be was were been 'olema' ja go went gone 'minema' Verbi go puhul esineb teine tüvi vormis went. Huvitav on märkida, et went on ebareeglipärane nõrk minevikuvorm verbist wend, mis esineb väljendis wend one's way. Verb be aga on ebaharilik selle
lisaks väiksemale volframi hulgale on suur kroomi sisaldus. Põhiline omadus on suur kõvadus, mille tõttu suureneb ka kulumiskindlus. Kiirlõiketeraste head omadused avalduvad alles peale termilist töötlemist (karastamine jne). Üldlevinud tähis lõikeriista markeeringus on HSS (high speed steel), NL-s olid kasutusel margid P9, P18, P6M5 (P tähele järgnev number tähistab volframisisaldust protsentides). Mõningate tööriistaterade koosseis: Lõikeriista tüüp Süsini Rän Mangaa Kroo Volfra Vanaadiu Molübdee Nikke Koobal k i n m m m n l t Lintsaed s<1,1 mm 0,72 0,24 0,75 - - - - - - Lintsaed s>1,1 mm 0,75 0,20 0,35 - - - - 2,0 -
foto 3), mille tõttu suureneb ka kulumiskindlus. Head omadused avalduvad kiirlõiketerastes siiski alles peale termilist töötlemist (karastamine jne). (Üldlevinud tähis lõikeriista markeeringus on HSS (high speed steel), P18, P6M5 (P tähele järgnev number tähistab volframisisaldust protsentides)). Tabel Mõningate tööriistateraste koosseis Lõikeriista Rän Kroo Molübee Süsinik Mangaan Volfram Vanaadium Nikkel Koobalt tüüp i m n Lintsaed s< 0,72 0,24 0,75 - - - - - - 1,1 mm Lintsaed s> 0,75 0,20 0,35 - - - - 2,0 - 1,1mm
K´ suhtes aga m( x´,0,0,t ). Keha m kaugust ( nihet ( s ) ) kirjeldabki aeg ( t ). Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi. Esimene joonis on pigem keha M suhtes ja teine joonis on aga keha m suhtes. Siin jätame arves- tamata asjaolu, et kui keha m rändab ajas tagasi, kohtub ta ka enda nö. teisikuga. Sellist juhtu vaata- me me edaspidi. Antud juhul on meil ( keha m-il ) rännak ajas minevikku. Kui keha m ,,tahab" rän- nata ajas, siis selleks ei pea ilmtingimata liikuma keha m enda tegelike ( endistesse või tulevates- se ) asukohtadesse ( minema ) ruumis ja ajas, vaid piisab teiste kehade tegelikud asukohad aegruu- mis ( näiteks keha M või K ). 18 Keha m asub esimesel joonisel K-s ( ruumis ) koordinaatidega m( 0,0,0 ). Aeg ( t ) võrdub siis 0-ga, sest et ta ei ole seal olemas. Ta on seal nö. haihtunud; m( 0,0,0,0 ). Kuid keha m asub esimesel
K´ suhtes aga m( x´,0,0,t ). Keha m kaugust ( nihet ( s ) ) kirjeldabki aeg ( t ). Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi. Esimene joonis on pigem keha M suhtes ja teine joonis on aga keha m suhtes. Siin jätame arves- tamata asjaolu, et kui keha m rändab ajas tagasi, kohtub ta ka enda nö. teisikuga. Sellist juhtu vaata- me me edaspidi. Antud juhul on meil ( keha m-il ) rännak ajas minevikku. Kui keha m ,,tahab" rän- nata ajas, siis selleks ei pea ilmtingimata liikuma keha m enda tegelike ( endistesse või tulevates- se ) asukohtadesse ( minema ) ruumis ja ajas, vaid piisab teiste kehade tegelikud asukohad aegruu- mis ( näiteks keha M või K ). Keha m asub esimesel joonisel K-s ( ruumis ) koordinaatidega m( 0,0,0 ). Aeg ( t ) võrdub siis 0-ga, sest et ta ei ole seal olemas. Ta on seal nö. haihtunud; m( 0,0,0,0 ). Kuid keha m asub esimesel joonisel K´-s ( ruumis ) - m( x´,0,0 )
Keha m kaugust ( nihet ( s ) ) kirjeldabki aeg ( t ). 18 Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi. Esimene joonis on pigem keha M suhtes ja teine joonis on aga keha m suhtes. Siin jätame arves- tamata asjaolu, et kui keha m rändab ajas tagasi, kohtub ta ka enda nö. teisikuga. Sellist juhtu vaata- me me edaspidi. Antud juhul on meil ( keha m-il ) rännak ajas minevikku. Kui keha m „tahab“ rän- nata ajas, siis selleks ei pea ilmtingimata liikuma keha m enda tegelike ( endistesse või tulevates- se ) asukohtadesse ( minema ) ruumis ja ajas, vaid piisab teiste kehade tegelikud asukohad aegruu- mis ( näiteks keha M või K ). Keha m asub esimesel joonisel K-s ( ruumis ) koordinaatidega – m( 0,0,0 ). Aeg ( t ) võrdub siis 0-ga, sest et ta ei ole seal olemas. Ta on seal nö. haihtunud; m( 0,0,0,0 ). Kuid keha m asub esimesel joonisel K´-s ( ruumis ) - m( x´,0,0 )
annaabi.ee 
