Quo vadis, Eesti kultuur? Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega....
Quo vadis, Eesti kultuur? Nagu ka pealkiri ütleb, vihjatakse sellele, et Eesti kultuur hakkab hääbuma. Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja...
Eesti kultuur Milleks meile kultuur? Minu vastus kõlaks järgmiselt: ´´Selleks, et elada´´. Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähemalt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse. Hetkel on sellest siiski tähtsam minu laste täiskõhutunne ja nende harimine ning suunamine õigele eluteele.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne. Mina käin suviti oma perega mööda eestit ringreisimas, vaatame kuidas teistes linnades kuid ka väiksemates ja kaugemates paikades elu elatakse ja ka kultuure säilitatakse. Tutvume igal reisil uute arheoloogiliste ehitis...
Quo Vadis, kultuur? Essee Õppejõud: Quo Vadis, kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus. Inimesele antakse kultuurilised omadused ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse, õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. ,,Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Täna peame kultuuri iseenesest mõistetavaks." Nii on öelnud Laine Jänes. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastusele. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultu...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
