Ida-Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene, suvi soe ja mõõdukalt vihmane. Lõuna-Hiina mererannikul on lühike soe talv ja niiske kuum suvi. Augustis-septembris on Ida-Hiinas taifuune. Lääne-Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun-ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Looduslikku metsa leidub ainult kirde-ja edelapoolseis mäestikes, põhja pool okasmetsa ja liigirohket segametsa, lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa.. Ida-ja Lõuna-Hiina taimestik on väga mitmekesine. Maa-ala suuruse ja looduse mitmekesisuse tõttu on loomastik liigirikas. Hiia naaberriigid on: Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Allikad: www.karavanserai.bluemoon.ee, Ene, A ja O
nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub. Suur panda liigub maad mööda karu kombel. Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid. Liikumist iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust selgelt eristab. POPULATSIOONIDE VÄHENEMINE 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna- Hiinas. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Suure panda väljasuremise peapõhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik hävitamine. Aastail 1974-1989 raiuti Hiina kesk- ja lõunaosas bambusmetsi, et rajada uusi asulaid ja põlde. Nüüd on panda asulad range kaitse all ning on tunnistatud reservaatideks (kaitsealadeks). Praegu on panda suurimaks probleemiks üksikute populatsioonide isoleeritus.
aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. LEVILA 500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub, et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004. aastal selgitas, et neid võib olla 1600. Hiidpandad on looduskaitse all. VÄLIMUS JA MUUD ERIPÄRAD Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga
jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb. Ida Hiina tasandikud on peaaegu täielikult üles haritud, ka mägede ja küngaste nõlvul on aiad ja istandikud; looduslikku metsa leidub ainult kirde ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa (amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. 6 LOOMASTIK Põhja Hiinas on loomastik liigirikas. Hiina lääne ja põhjaosa kuulub holarktilise riikkonna Kesk ja Sise Aasia ning Mandzuuria Hiina regiooni, Lõunaosa Indo Malai riikkonna Indo Hiina regiooni. Kesk ja Sise Aasia regioonile on omased avamaistuloomad: kõrbes ja poolkõrbes elab palju närilisi
pestitsiidijääkidega, madal toiduhügieeni ohtlikud lisandid, saastumine raskemetallide ja muude saasteainete ja väärkasutuse veterinaarravimid on kõik viinud kaubanduse piiranguid arenenud riikidega nagu Jaapan, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel. Metsandus Looduslikku metsa leidub ainult kirde- ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa (amuuri nulg) ja liigrohket segametsa (korea seedermänd, mongoolia tamm, Mandzuuria pähklipuu jt.), lõuna pool Qinlingi igihaljast lähistroopilist metsa. Hiinas on kolm peamist metsaala: Kirdes (Heilongjiang, Jilin ja Sise-Mongoolia) ning edelas (Sichuan ja Yunnan) ja kaguosas (Guangdong, Guangxi, Fujian, Jiangxi ja Hainanis). Kõige väärtuslikumat okaspuud kasvavad Kirdes ja ka Mongoolias. Hiinas on 175 miljonit hektarit metsa. Kuigi Hiina on suur pehmete palkide tootja, tarbitakse 24
annaabi.ee 
