Basin population Jinan 189 millions Zhengzhou Size Yinchuan 945,065 km2 Lanzhou Length… 5464 km The 2nd longest river in China (after the Yangtze River.) The 3rd longest river in Asia. The 7th longest in the world. Tributaries Wei River Luo river Fen River Jin River Source and mouth… Source Mouth Name - Bayan Har Mountains Location - Yushu Prefecture, Qinghai Name - Bohai Sea Location - Kenli County, Shandong Tourism Zhongshan Bridge Hukou waterfall Wild life The Yellow River has only single near-endemic fish speaces. The Chinese Paddlafish 30% of the fish in the Yellow River are extinct. Red pandas Pandas Snake-necked darter bird. To see them, you can take a cruise from Jim Jim Creek. Why is it called the Yellow River?
üle normaaltaseme ning tekitada sealjuures suurt kahju. · Nimeta selle riigi suuremaid järvi. Hiinas on väga palju järvi, nimelt üle 2300, mille suurus on üle km2 ja kõikide järvede kogupindala ulatub 70988 km2-ni, mis teeb protsendilises lõikes 0.8% terve Hiina pindalast. Järvede mahutavus on 707,7 miljardit m3, millest puhta vee osa ulatub kuni 225 miljardi m3- ni. Lisaks on riik rajanud 86825 veehoidlat, mis mahutavad kuni 413 miljardit m3. Hiina 10 suurimat järve: 1. Qinghai (Qinghai maakond) 6. Chaohu (Jiangsu maakond) 2. Boyang (Jiangxi maakond) 7. Baiyangdian (Hebei maakond) 3. Dongting (Hunan´i maakond) 8. Nansi (Shandongi maakond) 4. Taihu (Jiangsu maakond) 9. Dianshan (Shanghai vald) 5. Honhze (Jiangsu maakond) 10. Bosten (Wygur´i piirkond) Järve pinna Protsent Järve Puhta vee Puhta vee
Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. · Qinghai · Shaanxi · Shandong · Shanxi · Sichuan · Yunnan · Zhejiang · Fujian · Gansu · Guangdong · Shanxi · Sichuan · Yunnan · Zhejiang · Hiinast tulnud tehnoloogilised leiutised on järgmised: Trükitehnika Pronks Kell Kompass Vibu Lehvikud Ilutulestik ja tahkekütuse rakett Kalastusõng (konks) Püssirohi Purilennuk Granaat Tuulelohe Lakk Tikud Paber Paberraha Langevari Naftapuurkaev Portselan Propellert Siid Sadulajalus Rippsild Tualettpaber
western regions, where bleak desolation is unrelieved by any vegetation beyond the size of low bushes, and where wind sweeps unchecked across vast expanses of arid plain. The Indian monsoon exerts some influence on eastern Tibet. Northern Tibet is subject to high temperatures in the summer and intense cold in the winter. Cultural Tibet consists of several regions. These include Amdo (A mdo) in the northeast, which is under the administration as part of the provinces of Qinghai, Gansu and Sichuan. Kham (Khams) in the southeast, is divided among western Sichuan, northern Yunnan, southern Qinghai and the eastern part of the Tibet Autonomous Region. Ü-Tsang (dBus gTsang) (Ü in the center, Tsang in the center-west, and Ngari (mNga' ris) in the far west) covered the central and western portion of Tibet Autonomous Region. The distribution of Amdo and eastern Kham into surrounding provinces was initiated by the Yongzheng Emperor
Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. 9 Provintsid: Anhui () Fujian () Gansu () Guangdong () Guizhou () Hainan () Hebei () Heilongjiang ( ) Henan () Hubei () Hunan () Jiangsu () Jiangxi () Jilin () Liaoning () Qinghai () Shaanxi () Shandong () Shanxi () Sichuan () Yunnan () Zhejiang () Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Sajab väga vähe, peamiselt suvel
loodusõnnetus 1737 Kalkutta 300 000 1755 Lissabon 70 000 Ohvrid tsunami tõttu 1906 San-Francisco 8.2 1 500 Häving tulekahjudest 1908 Messina 120 000 1920 Hiina 180 000 1923 Tokio 7.9 143 000 1927 Qinghai Hiina 8.3 200 000 1933 Long Beach 8.9 2 990 USA 1934 Bihar India 8.4 10 700 1946 Honsiu Jaapan 8.4 2 000 1950 Himaalaja 1950 Murrangud mäeahelikes 1960 Tsiili 8.6 5 700 1964 Alaska 8.5 131 1970 Peruu 7
· Guizhou () · Tiibeti autonoomne piirkond () · Hainan () · Hebei () · Heilongjiang () Omavalitsusüksused · Henan () · Hubei () · Peking () · Hunan () · Shanghai () · Jiangsu () · Tianjin () · Jiangxi () · Chongqing () · Jilin () · Liaoning () · Qinghai () Erihalduspiirkonnad · Shaanxi () · Shandong () · Aomen () · Shanxi () · Sichuan () · Hongkong () · Taiwan () · Yunnan () · Zhejiang () Hiina kultuur Hiina kultuur on ida Aasias suurt maa-ala hõlmav, maailma üks vanimaid ja kõige keerukaimaid kultuure. Selle algetest võrsunud tsivilisatsiooni kunsti, filosoofia ja poliitika järjepideva arengu kestvuseks on siiamaani olnud
*reformis mongoleid – võttis kasutusele mongoli tähestiku *lõi mongoli usunditel põhineva riigi *vallutas ka Ida-Hiina kaubanduslinnad * sõjaline jõud toetus hobuse kasvatamisele /rändkarja kasvatusele * enne olid mongolid rändrahvas – nüüd hakkasid paikseks jääma * hinnangulisel kõige hukatuslikum konflikt II ms järel. 9.2 Hiina 4000.a enne meie aega sai alguse Hiina tsivilisatsioon, Yangtze kallastel lõuna osas. Hiina suurimad alad mida võiks teada: Xinjiang ; Tibet ; Qinghai ; Sise-Mongoolia Hiina dünastiad: Zia ; Shang ; Zhou. 3 kuningriigi aega: Shu, Wei, Wu Xini dünastiast (Zhou järeltulija) pärines esimene keiser. Ming’i dünastia (1368-1644) -> 1914 Zhingi dünastia ühendas suure osa Hiinast suureks ja jõuliseks riigiks. Kasutusele võeti : savinõud, siidiussid, pronks. Sõjaväelased kasutasid siidisärke – need olid tugevad, terved ning aitasid nooli paremini käsitleda, kui haavata saadi.
annaabi.ee 
