Laskurrelvadest lasu puhul annab löökur löögi padruni kapsli pihta ja purustab selle. Seejärel süttib kapsli süütesegu ning läbi kahe ava padrukikesta põhjas süttib paiskelaeng. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine. Viimane tekitab lasu puhul heli. Tõrge on relva või laskemoona rike, mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lask toimub väga lühikeses ajavahemikus(0,001- 0,06sek).Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli
mis käsitleb kuuli liikumist relva raua õõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine-tekitab lasu puhul heli. Tõrge on relva või laskemoona rike, mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine
kelku ette asendisse käe abil !); 5. ettepoole liikuv kelk haarab padrunisalvest padruni ning viib selle padrunipessa; 6. vabasta kaitseriiv (kui on rakendatud) 7. relv on laskevalmis. Lasu sooritamiseks: 8. vajutades päästikule kandub jõud üle päästemehhanismile, kukk vabaneb vinnastusest; kukk annab löögi lööknõelale; 9. lööknõel annab löögi padruni sütikukapslile, süütesegu plahvatab ning süütab püssirohulaengu; 10. püssirohugaasid lükkavad kuuli vintrauast välja; 6 Mitmeks osaks võetakse HK P30S lahti osalisel lahtivõtmisel, nimetused? 5 osaks salv, kelk, relva raam, vedru mehhanism, vintraud 7 Mis peab eelnema tulirelva kasutamisele? Hoiatus lask või hoiatus teade kasutan relva Eelneva hoiatuse või hoiutus lasuta on tulirelva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks otsest ohtu elule ja tervisele. 8 Mida peab hoiatuslasu tegemisel arvestama? Siseruumdes rangelt keekatud, soovitavalt
Lask toimub väga lühikeses ajavahemikus (0,001 0,06 sekundit). 1. EELPERIOOD algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. ESIMENE EHK PÕHIPERIOOD algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega. 3. TEINE PERIOOD kestab püssirohu põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. KOLMAS EHK GAASIDE JÄRELMÕJU PERIOOD kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohugaasid kuulile enam mõju ei avalda. 11. Millised füüsikalised jõud ja ilmastikuolud mõjutavad relvast välja tulistatud kuuli? Milliseid mõjusid tuleb arvestada, millised võib jätta arvestamata? TUUL ÕHURÕHK võib jätta arvestamata TEMPERATUURIMUUTUSED 12. Mis on hajuvus? Mis hajuvust põhjustavad? HAJUVUS on kuulide või mürskude langepunktide laialipaiskumine mingil territooriumil, kui tulistatakse ühest ja samast relvast samades oludes.
Laadimine kestab kuni padrunisalv on tühi. Pärast viimase padruni väljatulistamist lukustub kelk automaatselt tagumises asendis. Kui soovite tulistamist jätkata, tuleb tühi padrunipide asendada täis pidemega. Vajutades pöidlaga püstolipideme kohal asuvale kelgulukule, vabastate te kelgu, mis lükkab ette liikudes rauda tulistamiskambrisse uue padruni (ill 11). Nüüd on püstol jälle laskevalmis. Tähelepanu: Tulistades paiskuvad hülsiväljutusavast välja püssirohugaasid! Vältimaks püssirohugaaside tulistajale näkku paiskumist tuleb püstolit hoida horisontaalselt väljasirutatud kätes. Püstoli lahtivõtmine Kaitseriivistage püstol, eemaldage padrunipide püstolipidemest ja laadige relv tühjaks. Vajutage päästikukaitsme kohal asuv relva koos hoidev lukk alla ja tõmmake kelk tagumisse asendisse. Nüüd on võimalik kelk raamilt maha võtta. Esmalt tõstke üles kelgu eesmine ots. Kelgu raamile tagasi asetamiseks korrake eespoolkirjeldatud võtteid
Selle perioodi kestel saavutab rõhk mak- Püssirohi põleb alguses muutumatus simumi. Kuuli liikumiskiirus kasvab ruumis, tekib kõrge rõhk ja tempe- pidevalt. ratuur. Kuul hakkab liikuma mööda 3. Teine periood kestab püssirohu rauda. Pärast kuuli rauast väljumist täieliku põlemise momendist kuni kutsuvad püssirohugaasid esile leegi kuuli väljumiseni rauast. Sel perioodil ja lööklaine. Viimane tekitab lasu pu- lõpeb püssirohugaaside juurdevool ja hul heli. rõhk rauaõõnes langeb kiiresti. Rõh- Võib juhtuda, et pärast löökuri lööki ku kuuli väljumisel nimetatakse suud- kapsli pihta lasku ei tule või toimub merõhuks (Ps). Kuuli kiirus rauast väl-
annaabi.ee 
