Pythagorase teoreem Pythagoras oli Vana-Kreeka filosoof, elades 580-500 e.m.a. Sündis Samosel, suri Musese kloostris. Võttis kasutusele ruudu ja kuubi mõiste arvutamisel. Pythagorasel oli kool Krootonis, kus elati askeetlikult. Neil oli pmst oma usk. Koolis õpiti teadust, arstiteadust, kunsti ja muusikat. Õpitöö oli suuline ja kestis 5 aastat. Kõik oli salajane. Seal õppis ka tema naine. Tema teoreemi tõestas arvatavasti hoopis tema naine. Pytharoras avastas ka, et maailm on kerakujuline. Pytharoras leidis ka 5 elemendi: eetri. 4 elementi on tuli, vesi, maa ja õhk. Peale tema surma lagunes ka kool. Täisnurksel kolmnurgal on 2 kaatetit ja 1 hüpotenuus
Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele
muutusi ja aastaaegu, mis tekitavad kõiki asju... Seda kosmilist korda, mis on sama kõigi asjade jaoks, ei ole loonud ei jumalad ega inimesed; see oli alati ja on alati ja on ka tuleikus, igavesti elav Tuli mis lööb lõõmama mõõdu kohaselt ja hääbub mõõdu kohaselt... Edasi liikudes haarab, hindab ja hukkab Tuli kõike." - ,,Sel, kes teab palju asju, ei tarvitse olla palju mõistust; sest muidu oleks Hesiodosel ja Pythagorasel olnud rohkem ja Xenophanesel samuti... Phytagoras on kõigi petiste esiisa." - ,,Peame ette kujutama kolme moodi asju: kõigepealt need, mis teevad läbi tekkimise; teiseks need, milles tekkimine aset leiab; ning kolmandaks eeskujud, mille järgi tekkinud asjad sünnivad. Ja võime võrrelda vastuvõtvat printsiipi emaga ja eeskuju isaga ning nende tulemust lapsega." - ,,Alguses on muutumatu vorm, mis ei ole loodud ning mida ei saa hävitada... meeled ei
Paaritud arvud seavad piiri kahega jagamisele, olles seega piiratud, paaris arvud seevastu on piiramatud, sest ei sea jagamisele mingisuguseid piire. Kreeklaste mõtteviisis kandis ,,piiratud" õnnetoovamat tähendust, sümboliseerides vormi ja korda, sellal kui ,,piiramatu" tähendab midagi vormitut ja seega ilmselgelt negatiivset. Piiratud-piiramatu vastandus on kõigi asjade põhiomadus. 6 Pythagorasel olevat olnud tähelepanuväärne mõistus ja suurepärane eluviis, teda on peetud imetegijaks, kes suhtles kõrgemate olevustega. Pythagoras ise uskus tuliselt hingede rändamise teooriasse, väites, et mäletab oma hinge eelmisi kehastusi. Esimesena olevat olnud ta Hermese poeg, teisena troojalane, keda haavas Menelaos, kolmandana mileetoslane, neljandana kalamees Samoselt ja viiendana Pythagoras. Hingede rändamise teooria
Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele
osavõtul. Krotonil tol ajajärgul peale Pythagorase sedamasti inimesi aga ette näidata polnud. Kõigele lisaks oli Pythagoras kaupmehe ja graveerija poeg ning ilmselt valdas mündivermimiskunsti küllaldasel määral. Selle teooria paikapidavus eeldaks Pythagorase kuulumist tõusvasse kaupmeeste klassi ja võiks selleläbi seletada ka tema huvi matemaatika vastu. Teooria on küll huvitav, kuid vähemalt huvi matemaatika vastu tekkis Pythagorasel tõenäoliselt läbi muusika. Pythagorase isikuga on seotud palju legende. Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloni endaga. Pooljumalastaatus on ka ilmselt põhjuseks, miks Pythagorase isiku kohta nii palju kokku luuletatud on. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud. Huvi tekkimine arvude ja matemaatika vastu on samuti seotud legendiga
annaabi.ee 
