Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor Suur kõverik - curvatura ventriuculi major Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum Niudesool - ileum Peensoole kinnisti - mesenterium on
Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas
Kõhukelme - peritoneum- jaguneb 2: · Väline leste- parietaalelste, mis asub kõhuõõne ees ja külgseinal pideva kihina.Põletik=valu · Visteraalleste- sisekõhukelme,mis katab eluneid ja moodustub elundite ümber rasvkihte. Magu- gaster, ventriculus- on j kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all vasakul pool.Magu segab ja lagundab toitu. Mao osad: · Läviosa- fundus · Maokeha- corpus · Lukutiosa- pars pylorica Maos on happeline keskkond. Mao näärmete funktsioonid: Toodavad erinevaid maonäärme nõresid, mis lagundavad toitu ja tapavad baktereid. Mao näärmete toimimisele tekib maomahl. Maomahlas leiduv pepsinogeen lõhustab valke, lipaas, rasvu ja soolhape soodustab mamotoorikat ja suurendab mamahla nõristumist ja on bakterisiitse toimega. Maos püsib toitu 2-3H. Maomahla toodetakse ööpäevas............... Liitrit. Peensoole osad: · Kaksteistsõrmiksool- doudeenum ~25cm
Mao telg kulgeb põiki ülalt vasakult alla paremale, kusjuures 5/6 maost jääb keha keskjoonest vasakule ja 1/6 paremale. Täiskasvanul mao maht u. 1,5-2 l. Magu võrreldes teiste seedeelunditega kasvab kuni täiskasvanueani kaalult u. 24 korda (teised u. 12 korda). Maol on esimene ja tagumine sein, ning suur ja väike kõverik. Läviseosa e. pars cardiaca (kardia) hõlmab maost 1/3, 1/3 kuulub mao kehale ja lukutiosa e. pars pylorica (püülorus) hõlmab 1/3. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes Läviseosa koosneb põhjast ehk fundus, mis on täidetud gaasiga (maomull), kannab ka nimetust fornix ehk maovõlv. Maokeha corpus on lävisele järgnev maoosa. Ta kitseneb alanedes ja pöördub põiki paremale, minnes üle lukutiosaks. Piiriks maokeha ja lukutiosa vahel on väikesel maokõverikul olev nurgasälk
saccus digestorius algavad funduselt corpus gastricum kulgevad ees- ja tagaseinas mao suure kõveriku suunas fundus gastricus - stratum circulare - pars pylorica eriti arenenud lukutiosal ostium pyloricum m spinchter pyloricus antrum pyloricum - stratum longitudinale canalis pyloricus väliskihina koondunud peamiselt kurvatuuride piirkonda
- lävisest vasemal ülal, lai - täidetud gaasiga (maomull) - nim ka maovõlviks FORNIX 3. MaokehaCORPUS VENTRICULI - suurem osa maost, järgneb lävisele, kitseneb alanedes, pöördub põiki paremale - läheb edasi lukutiosaks ● LÄVIS, MAOPÕHI ja MAOKEHA on toidreservuaariks - toimub toidu mehhaaniline segamine ja keemiline töötlemine e SEEDEPROTSESS 4. LukutiosaPARS PYLORICA Maolukuti PYLORUS - maokeha kitseneb aegamisi - selle paksenenud ringlihaskiht on lukutisulgur lukutiosaks M.SPHINCTER PYLORI - siin paikenb ANTRUM - reguleerib avaust mao ja duodeenumi vahel - mao ja peensoole (duodeenumi) - mao inaktiivses olekus on sulgur lõõgastunud ja piiriks on maolukuti PYLORUS -> avatud.
Adventitsiaalkest sisaldab hulgaliselt veresooni ja närve. Vaba välispinnaga kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude. 53. Magu Ühekambriline magu (ventriculus). Seedetrakti laienenud osa, esineb karnivooridel, seal ja hobusel. Histoloogiliselt eristatakse 3 ala: maoläviosa – kardia – pars cardiaca – ühendab söögitoru ja magu maopõhi – fundus ventriculi ja maokeha – corpus ventriculi mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest. Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao limaskesta pinnal leidub arvukalt süvendeid – maolohukesi ehk foveoole – foveolae gastricae, kuhu
annaabi.ee 
