asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas. Masina ja metallitööstuses taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliseslt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja nafta tööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jne. Rajati ka Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehased. Kergetööstus- Tallinnas ja Narvas taastati ning rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. Kaasnes ka laialdane ehitustegevus Talupojad pidid riigile müüma põllumajandussaadusi Kõigepealt rahuldati ENSV ja ülejääk suunati liidufondi. 1978- 1988 Karl Vaino Ühiskondlik elu Lisaks vene keele õppimisele ja õpetamisele lisandus erakordselt suur ideoloogilis- poliitilis tähtsus.- Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus. Venestussurve kujundas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele, mis omakorda
Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas, sinna asusid elama sissetoodud võõrtöölised. Masina- ja metallitööstuses laiendati ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Kergetööstus taastati puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti ennekõike sissetuleva tööjõuga. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Ehitustööstus kujunes olulisemaks migratsioonipumbaks. Maareform. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Võõrandati ka loomi ja muud vara
üleliidulisel turul. Kõige suurema kasvu tegi läi põlevkivitööstus. 1945 suvel võeti vastu määrus, mille alusel tuli Virumaa põlevkivipiirkonnas tööstust laialdaselt arendama hakata. Industrialiseerimise käigus toodi Eestisse suurel hulgal aitas kaasa piirkondade nõukogulikustamisele. Masina-ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis kiiresti ka kergetööstus, kuna Tallinnas ja Narvas taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid, mille toodang suunati valdavalt üleliidulisele turule. Industrialiseerimise käigus kadus tööstusest erasektor: viimased väikeettevõtted riigistati 1947 aastal 25. Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP Keskkomitee VIII pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid
üleliiduliselt vajalikku toodangut: seadmed põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja näiteks elektrimootoreid. Voltast sai suurtehas, mis tootis 10% kõigis NSV Liidus valmistatud mootoritest. Rasketööstuses rajati Eestisse Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehaseid. Nende tooraine veeti sisse ja toodang omakorda Eestist välja. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus. Avati vanad puuvillakombinaadid. Töökohad täideti jällegi sissetuleva tööjõuga. Balti ja Kreenholmi manufaktuuri toodang läks ka üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega elavnes ka ehitustööstus, mis vajas täiendavat materjali ja töökasi. Ehitustööstus oli üks peamine migratsioonipump sellel ajal. Industrialiseerimise käigus kadus erasektor täielikult. Eesti NSV võimuorganitel ei olnud aga paljude tehaste ja ettevõtete kohta teavet
valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform. Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris.
aasta jooksul vaelu normiks. sõjatööstuskompleksi ja olid Moskva (194550) kasvas tööstustööliste arv 26 000lt 81 puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad NSV Liidu keskasutuste majanduse NSV otsealluvuses. nurgakiviks Liidu sõja oli 000ni. täideti taas eelkõige sissetuleva tööjõuga. Nii aastakümneid
annaabi.ee 
