kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes: kibuvits - enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas, selles on C-vitamiin, B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ning karotiin. Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumsooli. Kibuvits ravib mitmeid hädasid - on abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits
kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes: kibuvits - enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas, selles on C-vitamiin, B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ning karotiin. Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumsooli. Kibuvits ravib mitmeid hädasid - on abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits
tundlikud. Keedusoola vajadus kujuneb välja lapseeas. Vee bilanss – 2,2-2,8 ööpäevas. Kohvi võib juua 5-6 tassi päevas (150 ml tass), keskmise kangusega. Iseasi kui inimesel on maohappesus, siis ei tohiks väga palju kohvi juua (stimuleerib mao happelisuse sekretsiooni). Soovitatav on juua kohvi piimaga. Kõrge vererõhuga inimene võib ka kohvi juua, kuna ta tarvitab ravimeid ja kohvi ei tõsta eriti vererõhku. Tee sisaldab ka kofeiini (taimeteedes ja puuviljateedes ei ole). Alkoholi pidev kasutamine on kõige suurem koormus maksale. Maks lagundab alkoholi, maksarakud hakkavad hävinema. Alkohol annab kõvasti kaloreid. Lipiididega (rasvadega) oleks vaja saada teatud kogus taimse päritoluga lipiide, sest taimsed rasvad sisaldavad asendamatuid e essensiaalseid rasvhappeid (alfa-linoleenhape ja linoolhape). Neid on rohkem taimede sees – pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Sisaldavad
Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda. Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). See pole kaugeltki kogu võimalik kasu ja muidugi on igal puuviljal, marjal või õiel oma ainuomane toime. Sagedasemad külalised puuviljateedes on: Kibuvits (Rosa vosagiaca, R.majalis, R.canina, R.rugosa jne.) - rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne.- heal lapsel on ikka palju nimesid ja kibuvits on tõeline varandus. Selle kuni kahemeetrise põõsa looduslik leviala on lai ja tema täpne algupära on teadmata. Kibuvitsaliike on palju, enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa vilju e. marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas: C-
Keedusoola vajadus kujuneb välja lapseeas. Vee bilanss 2,2-2,8 ööpäevas. Kohvi võib juua 5-6 tassi päevas (150 ml tass), keskmise kangusega. Iseasi kui inimesel on maohappesus, siis ei tohiks väga palju kohvi juua (stimuleerib mao happelisuse sekretsiooni). Soovitatav on juua kohvi piimaga. Kõrge vererõhuga inimene võib ka kohvi juua, kuna ta tarvitab ravimeid ja kohvi ei tõsta eriti vererõhku. Tee sisaldab ka kofeiini (taimeteedes ja puuviljateedes ei ole). Alkoholi pidev kasutamine on kõige suurem koormus maksale. Maks lagundab alkoholi, maksarakud hakkavad hävinema. Alkohol annab kõvasti kaloreid. Lipiididega (rasvadega) oleks vaja saada teatud kogus taimse päritoluga lipiide, sest taimsed rasvad sisaldavad asendamatuid e essensiaalseid rasvhappeid (alfa-linoleenhape ja linoolhape). Neid on rohkem taimede sees pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Sisaldavad fosfolipiide, mis on
annaabi.ee 
