B&G SAUVIGNON BLANC RESERVE Roosavein De Neuville Rose d'Anjou 2009 Hästi pehme, poolkuiv, magusa lõpuga värske vein. Kasutatud on Anjou piirkonnas tüüpilisi viinamarju Cabernet Franc ja Gamay segu. Veinis on põimunud Gamay viinamarjast pärinev puuviljane värskus ja Cabernet Franc viinamarjast mineraalsus. Sobib niisama joomiseks, sest on hästi värske ja kerge. De Neuville Rose d'Anjou 2009 Vahuvein SPARKLING CHARDONNAY BRUT Domineerib puuviljasus, peamiselt virsik ja aprikoos, sekundeerib õrn mandlisus ja lõpp on tsitrusviljade päralt. Maitse: Rikkalik ja elegantne, tasakaalus hape ning tuntav puuviljasus. Kerge ja mõnus vahuvein. Alkoholi sisaldus 12% Serveerimistemperatuur: 5-6 C° SPARKLING CHARDONNAY BRUT Tänan kuulamast!
kultiveerimisel, saagikuse reguleerimisel ja veinivalmistamisel. Viinamarjakasvatus. Veinikvaliteeti mõjutavad tegurid elik TERROIR: Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus. Viinamarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine
Jahedas kliimas saadakse happelisemaid veine kui soojas. Happelisus sõltub ka viinamarjasordist. Soojas kliimas lisatakse veinile sageli viinhapet. 2. Parkhapped (tanniinid) Teine põhiline veini ,,konservant" ja arengupotentsiaali määraja hapete kõrval, samuti skeleti teine aluskivi. Sisaldavad polüfenoole, mis on värvainete allikas. Tekivad veini marjakestadest, seemnetest, lehtedest, vartest ja tammevaadist. Noortes veinides on tanniine rohkem kui vanades veinides. 3. Puuviljasus (mahlakus, magusus) Puuviljasuse annavad glütseriinid. Glütseriinid annavad veinile ka mahlakuse, lisavad täidlust ja lopsakust. Puuviljasus on justkui lihasmass veini skeleti ümber. Glütseriinsus ja puuviljasus johtuvad kliimast ja veini aastakäigust. Soojas kliimas tekib veini rohkem puuviljasust. Veini küpsedes puuviljasus areneb. Noores veinis avalduvad värsked puuviljad, veini arenedes puuviljad veinis küpsevad, kuni kuivanud puuviljasuseni. 4. Alkohol
iseloomuliku värvi ning vaniljese lõhnabuketi. Tootmistsükli viimases faasis segatakse mitmetest erisugustest ja -ealistest brändidest kokku väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning lahjendatakse see nõutavase müügikangusesse. Viinamarjad Viinamarjade kvaliteet on väga oluline. Samas ei pruugi näiteks söömiseks või veiniteoks sobilikest marjadest saada häid brändisid. Oluline on eri omaduste koosmõju ja balanss – happesus, puuviljasus, võime küpseda pikka aega tammepuidust vaatides. Sellegipoolest toodetakse konjakit tänapäeval peaaegu eranditult (98%) kõige neutraalsemast valgete viinamarjade sordist „Ugni Blanc”. See sisaldab piisavalt rikkalikku lisamaterjali – lisandeid, rasvhappeid, estreid ja paljusid muid aineid –, et saada suurepäraseid jooke. Destilleerimine Eraldatakse osa vett ja tahked jääkained alkoholist. Viinamarjaveini tuleb keeta aeglasel tulel ning
nädalani, iga viinamarjasordist valmistatakse vein eraldi. Rakendatakse madalatel temperatuuridel marjaleotust, järgneb fermentatsioon kontrollitava temperatuuriga roostevabast terasest mahutites, kus vein lõpuks ka küpseb. Vein on värvuselt sädelev- kollane, aroom on pehme, kompleksne ja rikkalikult puuviljane koos kauakestva mineraalsusega. Maitse on soe ja jõuline, paljastades väga hea balansiga happesuse, lõppmaitses on muljeltavaldav rikkalik puuviljasus. Isuäratav koos kergete eelroogadega, keedetud riisi või pastaroogadega, kala- või linnulihast roogadega. Soovitatav serveerimistemperatuur on 12-14 kraadi juures. 2006 TERRE ALTE ROSAZZO BIANCO COLLI ORIENTALI DEL FRIULI DOC LIVIO FELLUGA Terre Alte loodi 1981. Aastal ja tegemist on Livio Felluga kõige kuulsama valge veiniga. Veini valmistatakse hoolikalt valitud kombinatsioonina Tocai Friulano, Pinot Bianco ja Sauvignon Blanc'i viinamarjasortidest, valdavalt võrtsetes osades
annaabi.ee 
