Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. Suurt osa punastest veinidest laagerdatakse tammevaatides, mis parandab nende kvaliteeti, lisades vanilliseid jt maitse- ning lõhnanüansse. Järelküpsemise kestus, mis ulatub mõnest kuust mitme aastani, oleneb joogi struktuurist ja iseloomust ning soovitavast lõpptulemusest. Noortes mahlakates veinides domineerivad kirkad puuviljalised nüansid, küpsemist mööda areneb välja elegantne ja tasakaalukas bouquet. Veini elukaar jaguneb mitmeks etapiks: fermentatsioonile järgneb arengu- ehk laagerdumisperiood, mis kulmineerub täisküpsuse saavutamisega, aja toimel võib vein veelgi täidlasemaks muutuda, kuid lõpuks ta siiski vananeb ning sureb. Punane vein on nooruses sinkjas-punase tooniga, mis aegamööda asendub pruunimaga, kuni kolletub lõpuks. Roosa vein 1. 2. VEIN TOIDU SAATJANA
saavutamisega. Aja toimel võib vein veelgi täidlasemaks muutuda, kuid lõpuks ta siiski vananeb ning sureb. Suurt osa punastest veinidest laagerdatakse tammevaatides, mis parandab nende kvaliteeti, lisades vanilliseid jt maitse- ning lõhnanüansse. Järelküpsemise kestus, mis ulatub mõnest kuust mitme aastani, oleneb joogi struktuurist ja iseloomust ning soovitavast lõpptulemusest. Noortes mahlakates veinides domineerivad kirkad puuviljalised maitsenüansid, küpsemist mööda areneb välja elegantne ja tasakaalukas bukett. 4. ROOSA VEIN Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, mis kõigepealt purustatakse ning seejärel leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele
Teraviljane bukett on meenutus käärimisprotsessist, keedetud teraviljast. Tajuda võib ka keedetud kartuleid, linnaseid, maisi, teraviljade kesti, eri liiki pärme. Teraviljanüansid on iseloomulikud kõikidele viskidele, kuivõrd algmaterjal on ju teravili (oder, rukis, mais, nisu) - domineerimise maitses tingib kasutatud teravilja kogus. Parematel viskidel on teraviljanüanss olemas, kuid see jääb tagaplaanile. Estrilise buketi moodustavad tüüpiliselt meeldivad ja puuviljalised maitsed ja lõhnad, mis teevad enamasti viski meeldivaks ja atraktiivseks. Nende hulka kuuluvad tsitruselised ja teised puuviljanüansid, viimaseid on omakorda võimalik jagada värsketeks, keedetud (konserveeritud) ja kuivatatud puuviljadeks. Need on kõige levinumad lõhnad ja maitsed, mis arenevad käärimisprotsessi käigus. Tunda on neid kohe, samas haihtuvad nad kiiremini kui teised buketikomponendid, eriti näiteks lahtikorgitud pudelist.
puuviljamaitselised punased veinid, mis on mõeldud värskelt joomiseks. Veinil on omapärane pirnilõhn, mis on veinivalmistamise protsessi tulemus ja vaarikamaitse. Paremaid Beaujolais´sid on võimalik ka laagerdada. Mõne nädalaga valmiv Beaujalais nouveau on harilikult pigem reklaamimull kui hea vein. Veinid jagunevad suures plaanis: · Valge · Roosa · Punane Edasine jagunemine ja iseloomustus: VALGE KERGE VEIN (KUIV/POOLKUIV) Kerge puhta maitsega, tihti puuviljalised ja õitsvad, ning happelised. Võivad olla kuivad ja kergelt tuntava magususega. Valged kerged veinid sobivad koorikloomade, kergete kalaroogadega, võileibade, külmade singilõikude, hakklihatäidisega pirukate, pastaga, lasagnega ning sobivad ja suurepäraselt booli komponendiks. Soovitav temperatuur + 8- + 10 o C. Mõningad veinid: Vinas Riojanas Balnco, Carlo Rossi Chablis, Baron d´Arignac Blanc de Bac, El Emperador Sauvignon Blanc, E& J Gallo Chenin Blanc. VALGE TÄIDLANE KUIV VEIN
Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. Suurt osa punastest veinidest laagerdatakse tammevaatides, mis parandab nende kvaliteeti, lisades vanilliseid jt maitse- ning lõhnanüansse. Järelküpsemise kestus, mis ulatub mõnest kuust mitme aastani, oleneb joogi struktuurist ja iseloomust ning soovitavast lõpptulemusest. Noortes mahlakates veinides domineerivad kirkad puuviljalised nüansid, küpsemist mööda areneb välja elegantne ja tasakaalukas bouquet. Veini elukaar jaguneb mitmeks etapiks: fermentatsioonile järgneb arengu- ehk laagerdumisperiood, mis kulmineerub täisküpsuse saavutamisega, aja toimel võib vein veelgi täidlasemaks muutuda, kuid lõpuks ta siiski vananeb ning sureb. Punane vein on nooruses sinkjas-punase tooniga, mis aegamööda asendub pruunimaga, kuni kolletub lõpuks. Veini iseloom
annaabi.ee 
