tunnusliitega-amiid. Estrite leidumine looduses ja omadused- leidub taimede lehtedel, vartel ja viljadel õhukese kihina,meeldiva lõhnaga lenduvad vedelikud. Estrite hüdrolüüs-reageerimine veega, mille tulemusena tekivad uuesti estri lähteained- karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma- Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks. Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest
Amiid + vesi karb.happe sool + ammoniaak (ammooniumioon, amiin) R CO NH2 + H2O R COOH + NH3 o Amiidi saamine Halogeenkarb.hape + amiin amiid + hape R CO Cl + R' NH2 R CO NH R' + HCl Ester + amiin amiid + alkohol R COO R' + R* - NH2 R CO NH R* + R' OH 6. Estrite esindajad o Lühikese ahelaga estrid o Meeldiva lõaga o Rummiessents, puuviljaessentsid(banaan, pirn) o Atsetaadid etüületanaat ehk etüülatsetaat o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend
happe sool + ammoniaak (ammooniumioon, amiin) R – CO – NH2 + H2O → R – COOH + NH3 o Amiidi saamine Halogeenkarb.hape + amiin → amiid + hape R – CO – Cl + R’ – NH2 → R – CO – NH – R’ + HCl Ester + amiin → amiid + alkohol R – COO – R’ + R* - NH2 → R – CO – NH – R* + R’ – OH 6. Estrite esindajad o Lühikese ahelaga estrid o Meeldiva lõaga o Rummiessents, puuviljaessentsid(banaan, pirn) o Atsetaadid – etüületanaat ehk etüülatsetaat o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha – kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad – kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha – parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend
Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn; CH3CH2CH2COOCH2CH3(etüülbutanaat) ananass; CH3CH2CH2COOCH2CH2CH(CH3)2(3-metüülbutüülbutanaat) pirn; Hästi pika C-ahelaga hapete ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad.
CH2 – O – CO –R2 mürgised ained. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest: saadakse teine. ׀ Rasvad on väga C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH → Kasutamine: värvid, lakid, CH2 – O – CO –R3 hüdrofoobsed, st nad ei C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O lahustid, puuviljaessentsid, Rasvad on glütserooli märgu ega lahustu vees. Vedelate rasvade tahkeks muutmiseks karastusjookide ja kondiitri- triestrid karboksüül- Küllastunud rasvhapetest kasutatakse hüdrogeenimist: toodete maitseainetena, vahad. hapetega (rasvhapetega) (stear-, palmit- ja võihape) C3H5(OOCC17H29)3 + 9H2→ C3H5(OOCC17H35)3 Looduslikke rasvu leidub
Leeliseline hüdrolüüs saadakse teine. milles (reageerimine alusega) happevesinik on Rasvad on väga Kasutamine: värvid, lakid, asendatud hüdrofoobsed, st lahustid, puuviljaessentsid, CH3COOC2H5 + KOH => CH3COOK + CH-OOCC17H33 alküülrühmaga. nad ei märgu ega karastusjookide ja kondiitri- C2H5OH lahustu vees. Küllastunud ester + leelis => sool + alkohol
annaabi.ee 
