kujudega kaunistatud trepistikud või purskkaevud. Inimesi kujutati tugevatena lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Iseloomulik oli ülekuhjatus, ebatavalised zestid, pehmus, sujuvus ja ümarus. Itaalia skulptor Berini, kes 17 saj. tegutses peamiselt roomas andis sellele barokilikku hõngu. Antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti altarikuju Püha Theresa ekstaas. Hispaanias: harrastati laadi, kus värvitud puuskulptuuridele lisati loomulikkuse saavutamiseks klasssilmad ja kristallpisarad ning mõnikord riietati isegi. Maalikunst: Barokk rikastas maalikunsti: usulise ja mütoloogilise kõrval hakati seniset suuremat tähelepanu osutama ka oma kaasajale ja ümbritsevale maailmale. (kolm liiki: kiriklik=Hispaania, õukondlik=Flandria, kodanli =Holland) Iseloomulik: soojad küpsed toonid, sujuvad värviüleminekud, tunti huvi valguse ja varju ülemineku kujutamise vastu, heleda ja tumeda kontrastid, materialide
(1598-1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi.Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. Maalikunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele
1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi. Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. KASUTATUD KIRJANDUS Illustreeritud lasteentsüklopeedia Õhtumaade muusikalugu I Renessanss (Dorling Kindersley) http://et.wikipedia.org http://www.paideyg.ee Kunstiraamat noortele
Oluline on liikumine ja muutumine. Kujud on avatud, tunnetavad ruumi ja vaatamiseks igast küljest. Püüab süüvida inimese mõttemaailma. („Taavet“; „Apollon ja Daphne“; „Püha Dheresa ekstaas“). Bernini on loonud ka dekoratiivseid teoseid, ntks Püha Peetri katedraalis badahiin, mis ehitati pronksplaatidest, mis olid maha kistud Panthenolilt. HISPAANIA Skulptuuris jätkub 17.saj keskaja skulptuurid puust, viljeletakse puunikerdust. Skulptuur muutub elulähedasemaks. Puuskulptuuridele maalitakse realistlikumad näod, silmad tehti tihti klaasist. Vahel kasutati ka päris juukseid ja riideid. Maalikunstile on tähtis elulähedus. Loobutakse maneralismist. Tuntuim on Venlažques- maalis igapäevaelu, usulisi teemasi on vähe, maalib antiikmütoloogiat, mida annab edasi läbi aineliste stseenide. Carraccio mõjutas Hispaania maalikunsti. Kuninga õukonnas hakkab portreesi ,aailma, mis on väga psühholoogilised ja veenvad. NTKS: „Õuedaamid“, mis on mitme tasapinnaline.
kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat ja ümarat. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. Prantsusmaal oli tähtsaim tegija Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskuju sai ta antiikkunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarsed olid ratsamonumendid, kuid tehti ka kahureid, relvi jms. Barokk-kunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega,