Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Venelased vallutasid 24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna.
aastal talvel leegitsevate regedega. Torni esisein ja sageli ka mõlemad küljed kaeti tavaliselt lattide ning märgade loomanahkadega, et linnuse kaitsjad ei saaks seda põlema süüdata ega torni ronijate pihta nooli lasta. Rajatise liigutamiseks kasutati ümaraid palke, mille peal teda linnusele järjest lähemale nihutati. Piiramistorni funktsiooniks oli nii antiikajal kui ka keskaegses LääneEuroopas tema ülaosas paikneva allalastava puusilla kaudu linnuse müürile tungimine. Ent Eesti muinaslinnustel polnud püstloodseid kivimüüre ja nende kaitseehituste aluseks oleva mäe nõlvade kalle oli suhteliselt väike. Linnuse jalamile lükatud 1520 m kõrguse piiramistorni otsast oli aga tehniliselt väga keeruline kaitseehituseni ulatuva 2030 m pikkuse silla "allalaskmine". Henriku kroonikas
Peamiselt hukkusid kahe väeosa, Preobrazenski kaardiväepolgu ja Seremetevi ratsaväe sõdurid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe juhtida üle jõe läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Nõnda kaotati tuhat meest. Seejärel hakkasid taganema jalaväelased. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes, ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. 1700. aasta lõpul koosnes kogu Vene armee veel ainult 34 000 sõdurist. Sealjuures puudusid neil suurtükid, laskemoon, osalt ka püssid. Samuti puudus neil igasugune distsipliin ja võitlusmoraal. Järellugu. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses.
Torni liigutamiseks kasutati selle alla pandud ümaraid palke, mille peal seda linnusele vintside ja inimjõu abil järjest lähemale nihutati. Rajati kuni 20 meetri kõrguseid torne. Piiramistorni müürini nihutamine nõudis küllaltki tasast pinnast ja sageli ka müüri ees paikneva vallikraavi täitmist. Kuna torni rajamine oli töömahukas, siis rajati neid vaid suuremate piiramiste ajal. Piiramistorni funktsiooniks oli torni ülaosas paikneva ja liigutatava puusilla kaudu piiratava linnuse müürile tungimine. Torni kasutati ka vibu- ja ammuküttide laskeplatvormina, kes ägeda laskmise abil linnuse kaitsjad vastava koha (värava) kaitselt eemale tõrjuda, et siis linnuse vastavast osast läbi murda. Eesti maastikku arvestades oli tornide liigutamine müürideni vägagi raske, seetõttu kasutati neid eelkõige lasketornina. Kas eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses tulenes nende kehvemast varustusest?
jõudmist põlema Kohtla-Järve õlitööstuse. · 16. august - Vabastatakse Vaivara ja Sillamäe. Vaivaras põletab hävituspataljon maha 173 hoonet ja Sillamäe kiriku. Algab Narva-Jõesuus hoonete põletamine. Narvas lasti taandumisel punaväelaste poolt õhku Narva raudteesild. · 17. august - Vallutatakse Narva ja Narva-jõesuu. Enne saksa üksuste jõudmist Narva laseb hävituspataljon Nikolai Trankmanni juhtimisel õhku Narva puusilla. · 23. august - Saksa väeüksused koos Eesti metsavendade üksusega alustavad rünnakut Tallinnale. Vallutatakse esimine kindlustusliin Jägala piirkonnas. · 24. august - Tallinna all vallutatkse teine kindlustusliin. Lahingud toimuvad Pirita lähistel. · 26. august - Lahingud Harkus, Lasnamäel ning Tartu ja Narva maanteel. Kuna 8. armee oli praktiliselt hävinud, allutati selle Tallinna ruumi jäänud väed Balti
Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Vene vägede ülemjuhataja hertsog Carl Eugen de Croy andis end lahingu algul vangi. Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. Peamiselt hukkusid kahe väeosa, Preobrazenski kaardiväepolgu ja Seremetevi ratsaväe sõdurid. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses
Sellepärast ütlen ma onule: ,,Anna raha või ma räägin eesti keelt edasi, olen sunnitud rääkima." Aga tema: ,,Hakka enne tudengiks, siis annan. Pane Farbendeckel pähe, siis annan, sest siis usun, et armastad oma eesti isamaad, et oled isamaapoeg." Nõnda vaidleme alati, kui kokku saame. Nutikas pea, aga kole kitsi, raha ei anna... Näe, siin on Rüütli teine ots, siin pööravad tudengid õllekorvidega ümber. Nüüd lähme üle puusilla, siis näed ka seda..." ,,Seda olen juba näind!" vastas Indrek, kelle pea juba otsas huugas. ,,Ei tee viga," vastas Tigapuu. ,,Vaata veel kord, sest nagu roomlased ütlesid: repetitio mater studiorum est. Aga ladina keelt sa veel ei mõista, pärast saad teada, mis see on. Pea need sõnad muidu meeles: repetitio mater studiorum est. See läheb sul elus tarvis. Pealegi, kes teab, kauaks seda silda on, ehk viivad juba tuleval kevadel jäätükid ta minema, siis on hea, kui oled