muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Maandumisel on rulluv liigutus pöialt kannale, laskumine kükki, kõverdusega põlveliigesest, käed ees-ülal- kõrval, vaade ette, püsida asendis umbes 3 sekundit.
seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt jalgade ülehooks, mitte hüppeks. Hüppe kõrgemas punktis peavad jalad olema täielikult kõverdatud ning põlved tõmmatud vastu rinda
saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu. Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega. Käed on kõrgasendiga võrreldes küünarliigestest veidi enam painutatud ja tõstetud rohkem kõrvale. Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale Pea on sirgel kerega Laskumine puhkeasendis- kasut. Ohututel nõlvadel, kui eesmärgiks on kiirus ja vajadus puhata. Eristatakse matka ja võistlusvariante. NÕUDED: Jalalabad samamoodi nagu kõrgasendis
hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt jalgade ülehooks, mitte hüppeks. Hüppe kõrgemas punktis peavad jalad olema täielikult kõverdatud ning põlved tõmmatud vastu rinda. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte
Tooli istmeplaat (kasutaja Soovitavalt ergonoomiline töötool, kõrguse osas reguleeritav, suhtes) ratastega, laiusega umbes 43 cm, sügavusega umbes 40 cm (reguleeritava sügavusega), polster mittelibisev ja hingava kõrgus, kuju, kaalle, polster materjaliga, reguleeritava kaldega (istmeosa on kallutatud 4-6º võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest, et selja õige asendi hoida), päärlev, ümara ja pehme esiserva- ga. Istmeplaat peab olema sügavusega, mis võimaldaks istuja sügavus nimmeosal toetuda täielikult seljatoe kumerale osale ning seejuures jääks istmeplaadi esiserva ja põlveõndla vahele 2-3 sõrme laiune vaba ruum.
istenurgaga. Seljatoe tugi peab toetama selgroogu nimmelülide kohalt, et säilitada lülisamba loomulik asend (nimmeosa nõgusselgsus). Sobivaimad on kõrge seljatoega toolid, mille kuju järgib lülisamba loomulikku kõverust, kuid ka õigesti reguleeritud madalama seljatoega toolid annavad seljale küllalt head tuge. Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on kallutatud 4-6º võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest. Eesmärgiks on ka siin selja õige asendi hoidmine. Pöördtool on vajalik sellepärast, et keha keeramine koos tooliga aitab ära hoida lülisammast ohustavaid pööramisliigutusi. Kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus, suureneb surve
nõgusselgsus). Sobivaimad on kõrge seljatoega toolid, mille kuju järgib lülisamba loomulikku kõverust, kuid ka õigesti reguleeritud madalama seljatoega toolid annavad seljale küllalt head tuge. 26 Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on kallutatud 4-6o võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest. Eesmärgiks on ka siin selja õige asendi hoidmine. Pöördtool on vajalik sellepärast, et keha keeramine koos tooliga aitab ära hoida lülisammast ohustavaid pööramisliigutusi. Kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste
· Naha ja limaskestade seisundit. · Naba seisundit. · Lihastoonust ja kongenitaalseid reflekse (imemisrefleks, toesammurefleks, tooniline kaelarefleks, haarderefleks). · Reievoltide sümmetrilisust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võib esineda ka väljendunud reievoltide asümmetria · Jalgade pikkust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võivad jalad olla erineva pikkusega, mis on kõige paremini nähtav, kui jalad on nii puusaliigestest kui ja põlvedest painutatud täisnurga alla. · Puusaliigeste liikuvust. · Südame kuulatlusleidu. · Kopsude kuulatlusleidu. · Kõhu palpatoorset leidu, poisslastel munandite asetsust kubemekotis. Kui munandid on peetunud kubemekanalis, jälgitakse nende edasist laskumist 1. eluaasta jooksul. · Kaasasündinud väärarendite ja stigmade esinemist (Oona 2007). 17 3
annaabi.ee 
