Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks:
vesiveski. Jõgevalt kolm kilomeetrit allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja vasakul kaldal asuvast Kirikuvalla külast ja läbib Puurmani aleviku, kus on järjekordne paisjärv ja kus Pedja ühineb Kaave jõega. Puurmanist edasi voolab Pedja Võrtsjärve nõos. Algul suundub jõgi 3 kilomeetrit lõunasse, Laeva soo põhjaserva lähedal käändub jõgi läände, voolab läbi Utsali (Kunila) ümbruse metsade ja jõuab Umbusi raba idapiirile. Seal, Umbusi jõe suubumispaigas, pöördub Pedja lõunasse ja siseneb 3-4 kilomeetri pärast Rõika sohu, ühineb veerikka Põltsamaa jõega ja suubub ühinemiskohast 4,3 kilomeetri pärast Emajõkke. Jõe alamjooks Madisemäe
TEGEVUSALAD Keskmisel kiviajal inimesed ei elanud paikselt, vaid elasid alaliselt mõnes kohas kuni seal süüa leidus ning siis liikusid teistesse kohtadesse. Alguses tegeldi vaid küttimise ja korilusega. Suvel korjati taimi, mis kõlbasid söömiseks. Samal ajal mehed küttisid loomi, keda kätte said. Arvata võib, et talvel kütiti Eesti aladel ka mammuteid, kuna on leitud mammuti purihambaid Puurmanist. Kui paikneti veekogude läheduses, tegeldi ka kalastusega. Hiljem lisandus ka hülgeküttimine talve ajal. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ning koduloomi pidama. See kindlustas inimestele kindla saagi aastaks ning suuremad ellujäämisvõimalused. Sellest ajast saadik on olnud põlluharimine üks tähtsamaid majandusharusid algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Küttimine ja korilus
Teenetemärgid Vabadusrist I/2 II/2 II/3 · Anna ordeni II, III ja IV järgu autäht · Stanislavi ordeni II ja III järgu autäht · Vladimiri ordeni IV järgu autäht · Georgi IV järgu rist · Vabadusristi I/2, II/2, II/3 Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal. Kui Kuperjanov tuli Imelik, see oli kõigest 87 aastat tagasi, kui Julius Kuperjanov oma pataljoniga Puurmanist Tartu peale tungis. Eestis elab terve hulk inimesi, kes olid sel päeval juba olemas, muist peaaegu kaelakandjadki. Ometi tundub, nagu oleks tegu mingi ennemuistse kangelasajaga. 5 Vist seetõttu, et vahepeale mahub nii palju. Tähtsam kui 12. jaanuari sündmused oli see, mis juhtus paar päeva hiljem. 14. jaanuari varahommikul pidasid Eesti soomusrongid nr 1 ja nr 3, mis olid Tapalt tulles Kuperjanovi
see, et Punavägede käes oli 2/3 Eesti territooriumist. Et päästa, mis päästa annab, oldi valmis meeleheitlikeks sammudeks. Üheks selliseks oli Julius Kuperjanovi partisanide pataljoni loomine. Idee sellise pataljoni loomiseks oli Kuperjanovil juba ammu. Loa tolle üksuse moodustamiseks sai Kuperjanov tolleaegselt diviisi ülemalt Limbergilt.6 Pataljoni kokkukutsumiseks tuli valida selline koht, mis poleks veel võõrvägede kontrolli all. Kuna rindejoon kulges vahetult Puurmanist idas ja see koht oli Tartule küllaltki lähedal, valiti väeüksuse loomiskohaks Puurmani mõis. Olles saatnud Puurmani ümbruskonda laiali mobiliseerimiskäsud, hakkas Kuperjanov siin moodustama partisanide väesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalka formeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt. Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas oli palju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja
annaabi.ee 
