hinnaklassis 1500-3000 krooni. Võrdlusse on toodud vaid need akutrellid, mille kohta oli võimalik leida hinnainfot eestikeelsetelt kodulehtedelt. Ülevaate jaoks vajaminevate parameetrite leidmiseks kasutasin ka välismaiseid kodulehti, millel oli võimalik leida rohkem infot antud toodete kohta. Toodete maksumuseks on võetud keskmine hind. Võrreldavad parameetrid on võetud tavainmest kõige enam huvitavad: pöördemoment, akupinge, pöörete arv, puuritava ava maksimumsuurus nii puidul kui metallil, kaal koos akuga ning lisaseadmed, mis ostetava akutrelliga kaasa tulevad. Referaadi eesmärgiks on võrrelda akutrelle ning anda hinnang kvaliteedi ning hinna suhtele. Makita 6271DWAE Pöördemoment: 30Nm Padrun: 1.5-10mm Akupinge: 12V Pöörete arv: 0-400 / 0-1300 p/min Puuritava ava maks. suurus [Puit]: 25mm Puuritava ava maks. suurus [Metall]: 10mm Kaal: 1,5 kg Komplektis kohver, laadija ja 2x2,0 Ah NiCd akud.
18 lõpp viimistlus 450 120 Juhend tehnoloogiakaardi täitmiseks: 1. mitteläbiva ava puhul kantakse lahtrisse 8 ava sügavus ja lahtrisse 9 28 tehakse miinus (-) märk. 2. läbiva ava puhul kantakse lahtrisse 8 puuritava materjali paksus ja lahtrisse 9 0,00252 tehakse pluss (+) märk. 3. astmelise ava korral täidetakse kaks 20 järjestikust rida, lahtrid 7, 8 ja 9 täidetakse kahe eraldi puurimisoperatsiooni jaoks 0,00084 33,3333333333 d või detaili elemendi mõõtmed peale töötlemist Operatsiooni
töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu D välispinnast puuri tsentrini t = 2 mm. D-d Augu ülepuurimisel leitakse lõikesügavus järgmiselt t = 2 mm. D- puuri läbimõõt, d- ava läbimõõt enne ülepuurimist. Laastu paksust a mõõdetakse suunas, mis on risti puuri lõikeservaga. Lõike laiust b mõõdetakse piki lõikeserva ja ta võrdub lõikeserva pikkusega.
Arktika (Venemaa) Tuumaenergia mõjul edasiliikuva laeva pikkus on 148 meetrit ning süvis 11 m. Tema sõiduaeg on umbes 225 päeva ja laev on võimelike murdma ka 2-3 meetri paksust jääd. Laev mahutab kuni 150 inimest, kus teadlastele on kohti eraldatud kuni sajale inimesele. See oli ka üks esimesi laevu, mis 1977. aastal põhjapoolusele jõudis. Chikyu (Jaapan) Laeva pikkus on 210 meetrit ning tema pardale mahutatakse kuni 150 inimest, kellest umbes kolmandiku moodustavad. Puuritava merepõhja maksimaalne sügavus 2,5 km ja maksimaalne puurimissügavus merepinnast on 10 km. Aranda (Soome) Aranda on 5 meetrise süvisega 60 meetrine uurimislaev. Laeva meeskonnaliikmete arv on 13, teadlastele on kohti eraldatud 27. Salme Salme on teistega võrreldes väga väike uurimislaev, kõigest 31 meetrit pikk ja 2,5 meetrise süvisega. Meeskond koosneb umbes 6 inimesest, teadlastele on kohti kuni 12 inimesele. (Liblik, T. 2010) 5.1.2Fikseeritud mõõtmisjaamad
tootlik! Mehaanilise ettenihke saamiseks kinnitatakse puure ja teisi vardakujulisi lõikeriistu eripideme abil supordi terahoidikusse. Treipingil kinnitatakse selline pide terahoidiku asendisse. Puur ja spindel viiakse ühele teljele. Et puuritav materjal ei veaks puuri teljest eemale, kasutatakse tooriku eelpuurimiseks lühikest, puuritava ava läbimõõdust suurema läbimõõduga puuri. On tähtis, et tooriku otspind oleks risti teljega, sest vastasel juhul võib puur vildakalt siseneda. Avade sügavusi kontrollitakse kas piirdepuksi abil või indikaatori järgi. Puurimise lõikereziim. Lõikesügavus t (mm) on pool puuri läbimõõtu, ülepuurimisel aga pärast ja enne töötlemist võetud läbimõõtude poolvahe
1000v pöörlemissageduse valemiga n = p/min. D Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. D Lõikesügavus t on kaugus augu välispinnast puuri tsentrini t = mm. 2 D -d Augu ülepuurimisel leitakse lõikesügavus järgmiselt t = mm. 2 D- puuri läbimõõt, d- ava läbimõõt enne ülepuurimist.
annaabi.ee 
