mõningates hoovides on näha ka koeri. Rukki ja Maisi tänavate vahelises alas on ühepereelamud. Majad on enamasti viilkatusega ning ehitatud umbes 50ndate lõpus ja 60ndtael. Majadel on vahetatud katused ning enamikel majadel on korrastatud vooder. Hoovid on kõik hooldatud, mis näitab seda, et tühjana seisvaid maju pole. Peamiselt kasvatatakse hoovides lilli ja domineerivaks viljapuudeliigiks on õunapuud. Enamikes hoovides on puuriidad, mis näitab, et majad on ahjuküttega. Elamurajoonidele iseloomulikult on sellel alal ka palju puid (peamiselt kased ja kuused). Tänavakate vajaks põhjalikumat hooldust, sest teel on palju n.ö. lapitud kohti. Liiklus Rukki tänaval on väike, pargitud autosid on tänava ääres küll palju, aga liiklust need ei mõjuta. Teiseks piirkonnaks on Maisi tänava ja Nisu tänava vaheline ala. Kohalikke elanikke
(siberi võhumõõk, kaunis kuldking, karulauk, hall käpp jne) Soomaa loomad Soomaa rahvuspargis on registreeritud kokku 44 liiki imetajaid. Looduskaitsealuseid liike on kokku 8 (lendorav, saarmas, kobras jne) Sõralistest on Soomaa rahvuspargile iseloomulikud liigid: põder, metssiga ja metskits Huvitav teada Inimtegevusest pea puutumata rahvuspark Kevadine suurvesi tõuseb Soomaa rahvuspargis vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned minema Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt Viis aastaaega Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajal öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Suurvee aega tullakse vaatama nii kaugemalt kui lähemalt. Parim võimalus suurveest osa saada on süsta või kanuuga suurvett kogemaa minna. Kasutatud allikad Google Vikipeedia
tavalisemaid sisalikke Eestis. Elupaigad Eestis Eestis asub põhjapiiril, Eestis esineb kõikjal.. saartelt pole leitud. Elupaikadeks märjemad Eluviis Kuivadel aladel, liivased ja alad, heinamaad, luitelised männikud, lauavirnad, puuriidad, nõmmedel, teepervedel.Elab kiviaiad.Talve veedavad nad üksikult ja haldab kindlat talveunes,kevadel ärkavad territooriumi. varakult. ............................... Välimus Pikkus 16-18 cm Suure ............................... peaga, Isasloomad on
Legend Õigeusklike räägitud legendide järgi olla näinud kohalikud talupojad 16. sajandil sinisel mäel imelikku ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt õigeusu ikooni. Seda sündmust kujutavat maali saab näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast saati hakati mäge kutsuma „Pühtitsaks“ ehk pühitsetud kohaks. Selle sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel. Nunnakloostri territoorium Kloostri territooriumil on ka kloostri võimsad puuriidad, kloostri peavärav kellatorniga, püha allikas, kloostri peakirik, kalmistu, nunnade elumajad (Kuremäe võõrastemajad). Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks. Ajalugu Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas
akent pindalaga a´ 1,4 m2 ehk 6 . 1,4 = 8,4 m2. Seega värvida tuleb 178,4 5,6 8,4 = 164,4 m2 seina. Vastus: Värvida tuleb 164,4 m2 seina. 4. Puukuuris oli sügisel üks 2,8m pikkune ja 2,3m kõrgune riit 75 cm pikkuste puudega, kaks 2,4m pikkust ja 2,1m kõrgust riita 50 cm pikkuste puudega ja kaks 2m pikkust ja 1,8m kõrgust riita 25 cm pikkuste puudega. Mitu kuupmeetrit küttepuid kulus talve jooksul, kui 0,75 kuupmeetrit puid jäi järele? Lahendus: Puuriidad moodustavad risttahuka. Arvutame kõigepealt, mitu kuupmeetrit piud oli I, II ja III sorti puuriitades kokku. 1) I pikkusega puuriitu oli 1 ja ruumala on siis V = 2,8 . 0,75 . 2,3 = 4,83 m3. 2) II pikkusega puuriitu oli 2 ja puid kokku siis V = 2 . 2,4 . 0,5 . 2,1 = 5,04 m3. 3) III pikkusega puuriitu oli 2 ning puid V = 2 . 2 . 0,25 . 1,8 = 1,8 m3. Kokku oli puid sügisel 4,83 + 5,04 + 1,8 = 11,67 m3. Kui kütteperiood läbi sai, oli puid alles 0,75 m3
Jääb ära vajadus tooraine hulgi varuda, mis garanteerib tooraine värskust ja võimaluse vajadusel koguseid suurendada või vähendada koguseid nii nagu on lepingus sõlmitud. 5. Tootmine ja teenindamine Toote valmistamine toimub Simuna talus. Tooraine töödeldakse valmis küttepuudeks. Töö toimub värskes õhus ja meil on paindlik töögraafik. Klientide teenindamine toimub vastavalt soovile, kas siis kohas kus me puitu töötleme või viime talle sobivasse kohta. Puuriidad seisavad väljas ning on kaetud pealt, ja osaliselt ka külgedelt, kilega, et säilitada küttekvaliteeti. 4 5.1 Seadmed Palkide ümbertöötlemine pakkudeks käib sae abiga, mis töötab elektri ja bensiini pealt. Pakud lõhume kohapeal puulõhkumismasinatega. Puulõhkumismasinad võimaldavad meil aega säästa ja on väga efektiivsed
Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Klooster tegutseb tänaseni ja on isemajandav. Tänapäeval elab Pühtitsa kloostris üle pooleteistsaja nunna. ( Illuka vald ) Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhjakujulised puuriidad, väravatornid ja kõrged müürid. Kindlasti tasub käia loodenõlva all oleval pühal allikal ja suplusmajas suplemas. Kuremäe klooster on Ida- Virumaa suurimaks turismimagnetiks. ( Illuka vald ) Uurimistöö lisasse on paigutatud pildid Kuremäe kloostri pühadest väravatest koos kellatorniga, Uspenski kiriku kuplid ja Uspenski kiriku ( 1908- 1910 ) sisevaade. Lisasse on ära toodud ka kloostri pühakojad, austatud ikoonid ja nende inimeste
annaabi.ee 
