· Uurija, kes käis Aafrika dzunglites, uuris ahvide häälitsemisviise.Ta jõudis arvamuseni, et vähenmalt ahvidel on olemas oma eriline ahvide keel rida "sõnu" , millest ühed käivad teatavate esemete ja tegevuste kohta, kuna teised väljandavad tundmusi. Loomade vajadused · Rottidele anti mõne aja kestel toitu, mis sisaldas liiga vähe vitamiini B. Seejärel asetati nende puuridesse ligi 12 nõu mitmesuguste toitudega, nende hulgas 1 , mis sisaldas B vitamiini lahust. Rotid leidsid selle kohe üles ja hakkasid sööma. · Kui koera organismis tekitada vee puudujääk, siis joob ta harilikult ainult niipalju, kui palju vajab tekkinud puudujäägi katmiseks. See näitab, et joodud vee hulka ei reguleerita ainult suu ja kurgu kuivusega, vaid sellega, kui plaju organism vett vajab.
Rottidel on kombeks ka üksteist ja kõike endale kuuluvat (sealhulgas ka inimesi) pisikeste lõhnatute pissitilkadega märgistada. Selle pärast ei tohi rotiga pahandada – ta annab niiviisi märku, et see asi kuulub talle. Pidamine ja elutingimused Kahele rotile sobiv puur peaks olema vähemalt 60x60x40cm. Puur peaks olema kindlasti traatvõrega – akvaariumid ja plastmassist terraariumid ei võimalda rotil ronida, samuti on raskem neisse puuridesse sisustust lisada. Sama probleem on ka merisea- ja küülikupuuridel. Hamstripuurid on reeglina liialt väiksed – kuigi need võivad paista väiksele rotile sobivat, tuleb arvestada, et täiskasvanud rott on kuni 5 korda suurem kui rotipoeg. Rott peab saama end puuris välja sirutada! Tuhkru- ja tšintšiljapuurid on väga head, kuid ei sobi noortele rottidele, kes võivad läbi võre välja pugeda. Üks põhilisi elemente puuri sisustuses on riiulid. Need peaksid
vigastumist. Põranda ehitus peab tagama piisava toe kana eesmistele varbaküünistele. Kui kasutatakse võrkpõhja, siis peab traadi jämedus olema vähemalt 2,0 mm. (4) Kanade pidamisel kahe või enama korrusega puurides peab olema tagatud võimalus kontrollida iga korrust. Kanu peab olema võimalik puurist takistusteta eemaldada. Üksteise kohal paiknevate puuride kasutamise korral ei tohi väljaheited kukkuda alumistesse puuridesse. (5) Puuri ukse suurus ja ehitus peavad olema sellised, et saab kana ilma vigastamata või talle kannatusi tekitamata puurist välja võtta. (6) Kanade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 65 dBA. Samuti ei tohi tekitada äkilist müra. (1) Kanade jaoks peab olema saadaval piisavalt sööta ja joogivett. (2) Kanad peavad saama nende eale ja kehakaalule kohast ning kanade füüsilisi tarbeid
Ruumi või puuri põrand peab olema materjalist, mis pakub piisavalt tuge kanade eesmistele varbaküünistele. Selliseks materjaliks võiks olla traatvõrk, sügavallapanu, karestatud betoon jms. Põrandaks kasutatava traatvõrgu traadi läbimõõt peab olema vähemalt 2,0 mm. Kui kanapuurid paiknevad üksteise peal, peab pääsema takistuseta kõikide kanadeni ning saama neid ilma vigastamata ka puurist välja tõsta. Samuti ei tohi väljaheited kukkuda alumistesse puuridesse. Kanade pidamise ruumis tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 65 dBA. Söötmine Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas, umbes pool sellest võib olla antud ette teradena. Kanade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist. Kunstlik ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud alarmsüsteemiga
ajutiselt väga suure asustustiheduse, mis soodustab ka haiguste kiiret levikut. Looduslikes oludes vähenevad nakkusvõimalused niipea, kui loomad liiguvad eemale oma väljaheidetest, süljest, vanast nahast ja teistest potentsiaalsetest nakkusallikatest. Ebaloomulikult kitsastes oludes jäävad loomad nende võimalike nakkusallikatega kontakti ja haiguste edasikandumine lihtsustub. Loomaaedades on loomarühmad tihti surutud kokku väikestesse puuridesse. Selle tulemusena saavad parasiidid kiiresti levida loomalt loomale kogu populatsiooni ulatuses niipea, kui kas või pkski loom on nakatunud. Teiseks võib elupaikade hävitamine ja rikkumine suurendada organismide vastuvõtlikkust haiguste suhtes. Eriti veekeskkonnas võivad isendid reostuse korral kergesti haigestuda. Samuti võib elupaiga pindala vähenemise kaudseks tulemuseks olla organismide sagedasem haigestumine
annaabi.ee 
