sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Geotermaal Eestis rakendatakse maasoojuspumpasid eramute ja ühiskondlike hoonete kütteks juba enam kui 15 aastat. Eestis puuduvad vajalikud toetusmehhanismid sellise energialiigi rakendamiseks ja propageerimiseks. meie maapõue ülemised kihid ei ole piisavalt kuumad kõrgema temperatuuri saavutamiseks tuleb meil puurida sügavaid puurauke. Piirkonnad USA Islandil Itaalias Prantsusmaal Jaapanis Filipiinidel Uus-Meremaal Täname kuulamast Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaale nergia http://geothermal.org.ee/ http://geothermal.org.ee/doc/Maasoojus _Eesti.pdf
NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes.
Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim keemiatööstuse tooraine · Lisaks sukad, plastmass · Toodetakse elektrit · Põhjameri, Norra, Indoneesia, Pärsia lahe piirkond, Liibüa, Lähis-Ida, Venezuela,Hiina, Indoneesia · Puurauke peab rajama, torusid panema,vajab ümbertöötlust HÜDROENERGIA HÜDROENERGIA HÜRDOENERGIA HÜDRONEGERGIA · Jõgede vooluenergia, tekib gravitatsiooni tõttu · Loodus: piisavalt suur veehulk ja geoloogiline ehitus · Inimene: Tammid, turbiinid · Suurtematel hoidlatel lüüsid, kalatrepid · Suurim sõltuja Norra, 99% · Volga, Daugava, Barana, Jangtse · Jooksvad kulud väikesed, saasteained ei teki · Kallis ehitamine, hõivavad eluterritooriumi
andmepunktis 43.3. Esinevad pinnakatte samapaksusjooned. Asukohakaart4 D) Geomorfoloogiline kaart Kaardilt on näha, et Saula siniallikate läheduses asub suuri rändrahne. Litoloogilistest settetüüpidest esineb antud piirkonnas jämeliiva. Stratigraafilis geneetlised settetüübid piirkonnas on: Holotseeni jõesetted ja Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetted. Kokkuvõte: Saula Siniallikate piirkond asub mattunud orgude alas. Lähedal asub nii puurauke, maa- aluseid jõgesid kui suuri rändrahne. Pinnakatte paksus on suhteliselt kõrge. Piirkonnas on valdavalt palju jämeliiva, Holotseeni jõesetteid ning Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetteid. Allikad: 1) http://geoportaal.maaamet.ee/
puuraukude abil saada külluses nii kuuma vett kui auru. Maapõues valitseva suure rõhu tõttu saab nad kätte ka erilise pingutuseta. Eesti paikneb aga paksu ja külma maakoorega seismiselt väheaktiivsel alal. See on ka põhjuseks, miks Eestis on vastavaid uuringuid suhteliselt vähe läbi viidud. Geotermaalenergia kasutamisele peab muidugi eelnema ulatuslik uurimistöö maapõues olevate temperatuurigradientide kohta. Selleks tuleb teha arvukalt puurauke, mis tavaliselt ulatuvad 6 km sügavusele, kuid tänapäevane puurimistehnika võimaldab rajada ka 15 km sügavusi puurauke. Geotermaalenergia tootmise põhimõte on lihtne: ühest torust lastakse jahedam vesi sisse, mis peale soojenemist kivimites tõuseb teisest torust välja ning genereerib vastavas seadeldises energiat. Üle 100 C kuumusega saab toota elektrit, alla selle aga soojust ruumide kütmiseks.
ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Huvitav fakt: alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on nüüdseks üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna majadest. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et ilma vulkanismita meie koduplaneet ei areneks, ning see on ka kõige suurem põhjus miks vulkanism on hea, ületades isegi kõik vulkanismi negatiivsed omadused!
rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks = suured investeeringuid Kinnisvara hindade langus piirkonnas. Majadel kahjustused lõhkamise tagajärjel. Sotsiaalsed piirangud oskustööliste ja erialainseneride olemasolu. Ühe maavara kaevandamine ruineeriks teise (Põlevkivi fosforiidi kohal Sonda 80 mln t õlitooret). Lahendus oleks koos kaevandamine (Lääne Kabala) Eesti fosforiit biogeenne taimed omastavad vähe Uuring Sonda alal ei ole olnud piisav vähe puurauke ja pole säilinud proovmaterjalid tegu võib olla bluffiga Kompromissid Fosforiidi väärtus tulu riigile. Asjaolud maailmaturul võivad ootamatult muutuda ja potentsiaali olemasolu siinses maapõues võib edaspidi kasulikuks osutuda. Fosforiblanss põldudel hetkel negatiivne 2010 aastal importis Eesti väetisi kokku 55 miljoni EUR väärtuses. Uued töökohad Kaevandatud alade korrastamine Mõju maakattele Pealmaakaevandamisel tekitatakse uus maakate
Nafta hinna tõus kajastub kõikjal poliitikates ja tööstustes. Nafta on põhjustanud mitmeid tülisid ja sõdasid. Lahesõda 1990- 1991 oli lääneriikide sekkumine kohalikku konflikti, et säilitada kontroll Pärsia lahe naftavarude üle. Teises maailmasõjas tungisid saksa väed Venemaale, et sealt saada naftat, millest teha energiat. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta toomiseks puurauke. Kus gaasi mõjul purskab nafta välja või see pumbatakse sealt. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmalt eraldatakse naftast vesi ja mineraalosakesed, ning pärast seda läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Peale seda
Naftavarud paiknevad maailmas ebaühtlaselt. Mitmel arenenud tööstusmaal, nagu Jaapan,Saksamaa, Prantsusmaa jt, ei ole naftat ja peavad nad seda sisse ostma. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftatööstus laienema. 1969. a. loodi OPEC( Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) naftat tootvate liikmesmaade huvide kaitseks rahvusvahelisel turul. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poortes ja lõhelistes kivimistes. Nüüdisajal kasutatakse puurauke, neist purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Seal eraldatakse toornaftast sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Ometi peale seda leidub naftas ikka mõningaid komponente sp
Nafta on saanud maailma majandust ja poliitikat väga jõuliselt mõjutavaks teguriks. Tänapäeva ühiskond on täielikult naftast sõltuv. Nafta hinna kõikumised peegelduvad poliitikas, kutsuvad esile kiireid muutusi tööstuse arengus ja ahelreaktsiooni lõpptulemusena kõigutavad üksikisiku heaolu. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, neist purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest (liiv, savi) läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesikud ja alles jäänud vesi
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga,
8 5. Lõhketööd Paljandusekskavaatorite tootlikkus sõltub sellest, kui hästi on lõhatud katendkivimid. Kvaliteetse purustuse korral on ekskavaatorite tootlikkus suurem. Puur-lõhketöödega kobestatava astangu kõrgus on: põlevkivis 2,5 – 3,25 m. katenditöödel 6 – 25 m; Lõhatavad kivimid on erineva veeldusastmega. Lõhatavas plokis on nii kuivi kui ka veeldunud puurauke. Veeldumine takistab lihtlõhkeainete kasutamist, kuna need kaotavad veel detoneerimisvõime, sest komponendid eralduvad. Et võidelda veeldumisega, toimub enne ploki puurimist selle kontuurimine murdekohaga, millega piiratakse põhjavee juurdevool. Mõned puuraugud jäävad osaliselt veeldunuks ning sealt pumbatakse vesi välja sukelpumbaga. Vastupidava hüdroisolatsiooni tagab lõhkeaine laadimine kilesukka. Aidu karjääri tähtsam samm lõhketööde täiustamisel oli loobumine suuri
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad
3.4. Maaradariuuringud Maaradar on geofüüsikaline seade, mis võimaldab pideva profiilina saada informatsiooni maapinna alla jääva keskkonna kohta 3.4.1. Teede rekonstrueerimiseelsed uuringud Tee uuringul tehakse tavaliselt radarimõõtmine mõlemal sõidusuunal, lisaks on võimalik teha ka ristisuunalisi profiile. Mõõtmise tulemusena saadakse pideva profiilina informatsioon erinevate teekihtide leviku kohta. Radariprofiilide põhjal planeeritakse teele vajalik arv puurauke, mis võimaldavad piisava detailsusega radariprofiili andmete tõlgendamise ja tee läbilõike kindlaksmääramise. Sellise kombineeritud meetodi (maaradar+puuraugud) kasutamine võimaldab tee kohta saada tunduvalt kvaliteetsemat geoloogilist andmestikku võrreldes traditsiooniliselt kasutatava ainult puuraukudel põhineva uuringuga. [5] 3.4.2. Teetööde kvaliteedi kontroll
Silmus-meetodi eeliseks on lihtne ja kiire paigaldus; jälgima peab, et veekogud oleksid piisavalt suured ja sügavad. Paigaldamisel kollektor uputatakse ja kinnitatakse raskustega veekogu põhja. Antud tehnoloogilist lahendust saab kasutada, kui hoone on ehitatud veekogu lähedale. Energiakaev Maapinna sügavamas aluskihis asub peaaegu konstantse temperatuuriga aastaringne geotermiline energiaallikas. Energiakaevudeks nimetatakse vertikaalseid või kaldu puurauke, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat hoonete ja tarbevee kütmiseks. Puuraugu läbimõõt on enamasti 50 -160 mm. Väikesema läbimõõduga puuraukudesse (50 – 100 mm), mida kasutatakse otseaurustumisega soojuspumpade korral, paigaldatakse 15 – 30 m sügavusele väikese läbimõõduga vasktorud. Plasttorustikuga energiakaevud vajavad 15
kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on seni üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna majadest. Analoogiline küttesüsteem ehitati ka Selfossi linnas Reikjavikist edela pool, mille lähedale Hveragerdi rajati Islandi esimene geotermiline jõujaam. Ehitamisel on uued jõujaamad. Taupo vulkaanilises vööndis Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutasid maoorid juba ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks ja pesupesemiseks. Aastal
annaabi.ee 
