......................................... ............................................................................................................... 5. Kirjuta tumedamalt trükitud sõna järele sulgudesse küsimus ja kääne. Marionetid on ülalt nööridega(...................................................) juhitavad nukud(..................................................), mida liigutatakse kahe käega(...................................).Nukujuht liigutab puupulki(...........................), mille küljes on nöörid. Need on omakorda kinnitatud nuku pea(:..................................), käte ja jalgade külge. Jalgrattad sõitsid tänavatel(:......................................) teatrini (...........................) Peale tunde(.....................................) lähen postkontorisse(..............................). Autos(.........................................) oli vähe ruumi. Läksime Kaidoga(.........
` graavis tähistab kolmandat väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `käised, `silku, `aeti, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita. Sulghäälikute välteid märgitakse nagu kirjakeeleski (nt vakk : vaka : vakka). ´ akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe kohal või kõrval (nt sal, tah· `tahtis'). i ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (eespalatalisatsiooni) (nt naikka `nakkisid, puupulki, varnu'). ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (nt pl `peal', `kima `käima'). ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik saarte murdes (nt löad `lõngad', kiad `kingad'). æ kõrisulghäälik Võru murdes sõna lõpul (mitmuse nimetavas pääæ `pead', dainfinitiivis seläteæ `seletada', käskivas kõneviisis annaæ `anna' vm). ¦ ühenduskaar osutab hääldusseostele (nt ma¦i tia `ma ei tea'). Kõrisulghäälikust võib
De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu – tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid – kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. Willem de Kooning (1904 - 1997): Naine V (1950-53) ● FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani
jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. MARK ROTHKO (1903-1970)
Johannes oli ainus jünger, kes viibis ristilöömise juures ja toetas Neitsi Maarjat. Tema hooleks andis Jeesus oma ema. Hilisemad apokrüüfilised lood Johannese elust on pakkunud huvitavaid süzeesid. Arvatakse, et Johannes asus koos Neitsi Maarjaga elama Efesosse, Väike-Aasiasse. Efesoses elades on tema arvele kantud palju imesid. Näiteks olevat Johannes surnust üles äratanud Drusina- nimelise naise. Johannes oskas muuta puupulki ning kive kullakangideks ja kalliskivideks. Kui Efesose preestritar Diana lasi tal juua mürgikarikast, tegi Johannes karika kohal ristimärgi ja sundis mürgi pisidraakoni või mao kujul karikast väljuma. Sellest sündmusest pärinebki Johannese vastav atribuut - karikas. Millalgi olevat Rooma keiser Domitianus pagendanud ta Kreeka saarele Patmosele, kus Johannes sai ilmutuse ja kirjutas Ilmutusraamatu. Johannes pääses õnnelikul kombel ka
De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete värvimassidega. Naisfiguuridel on tihti erootiline tähendus ja nad meenutavad USA seksisümboleid. De Kooningi värvikäsitlus on enamasti väga pastoosne, pintsli asemel on värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks sageli kasutatud pintslivart, puupulki, pahtlinuga või muud. Värvidest eelistab ta puhtaid ja intensiivseid kollane, punane, sinine, kuid ühendab neid Pariisi koolkonnaga võrreldes toorelt. FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. MARK ROTHKO (1903-1970)
annaabi.ee 
