Kuidas vanasti mängiti Birgit Jullinen; Thor Vaas; Kristine Vilja; Kadi Sarap;Martina Vool; 9. b klass Vanema aja laste elu Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Ka lihtne männi- või kuusekäbi kõlbas loomaks (näiteks lambaks). Mere ääres mängiti rannakividest loomadega ja püüti võrkudega kala. Kividest ja kaldale uhutud lauajuppidest kerkisid uhked sadamad. Veekogu ääres olevaid kõrkjaid on samuti kasutatud kõrkjapartide, kõrkjapärja ja teiste mänguasjade tegemiseks. Vanema aja laste elu Puupulkadest lehmad
Kindlatel tähtpäevadel valmistatud nukke, kujusid, jooniseid kasutati nimiolendite kahjustamiseks, tõrjumiseks või edendamiseks. Nii on kevadistel tähtpäevadel joonistatud vaenlase kuju kriipsujukuna puukoorele ja antud talle nimi. Nimeliste puust, kaltsudest, vahast inim- ja loomakujude ja maagia abil kahjustati kujutatut, samasuguste kujudega on ka edendatud ja ravitud, viies neid kindlal ajal ohvripaika. Talvisel madisepäeval tõrjuti Saaremaal ja Lääne-Eestis kärbseid, viies puupulkadest ja õlest "kärbseid" naaberperesse. Ka on selliseid sümboolseid kärbseid 19. sajandil käsikiviga jahvatatud, et putukaid majast eemale hoida. 19. sajandi lõpuks oli enamik nukkude ja kujudega seotud tavasid muutunud meelelahutuslikeks ja sellistena elas osa neist meedia õhutusel 20. sajandi teise pooleni. Uue rakenduse leidsid õlrkujud ja -nukud 20. sajandi lõpul aastavahetuse kaunistuste ja kuuseehetena. Taive Särg toomapäeva lauludest
Pliiatseid 9H kuni H-F kasutatakse joonestamiseks, pliiatseid HB, B kuni 9B joonistamiseks. 7. SÜSI- Joonistamise vahend. Võetakse kaanega plekk-karp (kõige kättesaadavam on tühi ja puhas konservikarp), see täidetakse kuiva liivaga, liiva sisse pistetakse kuivatatud puuoksakesed, karp suletakse ja pannakse äsja kuumaksköetud ahju. Tänu plekk-karbile ning liivale, mis takistavad õhu liigset juurdepääsu saavadki puupulkadest söepulgad. Press-süsi on mustem ja nakkab paberi külge kergemini kui puusüsi, kuna seda valmistatakse eriti mustast söepulbrist, mida hoiab koos taimne liim. Et sarnast efekti paberil saavutada, tuleb söepulka kohelda tehniliselt hoopis teistmoodi kui grafiitpliiatsit. Söepulka kasutatakse lapiti ja sellega kaetakse kogu paberipind. Kui grafiidi kasutamisel algab kõik valgest paberist, siis söega joonistades võib alustada mustast
Tubaseid mänge on kõigil aastakümnetel vähem mängitud kui õuemänge. Kõige levinumad on ikka klassikalised rollimängud kodu, kool, pood ja arst. Õuemängudest olid populaarsemad keks, uka-uka ehk trihvaad, igasuguseid pallimänge, luurekat ja kulli. Kõige levinumad mänguasjad on nukud. Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Tüdrukud on läbi aegade armastanud nukkudega aega veeta - neid tehti nii riideräbalatest kui sugadest. Karjapoistele on meeldinud käratekitavad mänguasja, nii tehti igasuguseid püsse, lepa- ja pajukoorest pasunaid, pajupille jm. Kevadel on poisid ehitanud ka ojadele vesirattaid ning laevutanud männikoorest paate. Päris väikestele lastele tehti kõristeid. Kui tänapäeval on need enamasti
vahele. Üldiselt arendati maskeerimise juures fantaasiat ja täiendati kostüümi kõigiti küll kella, küll koti, küll kepiga. Tihti oli sokuga kaasas karjus, kes teda kantseldas, sest sokk puksis pererahvast, kiusas tüdrukuid ning pritsis sabaga vett. Ühtlasi kogus karjus ande. Kihnu saarel kutsuti sokku tönk ja ta liikus ringi enamasti üksinda. Töngi pea oli teinekord keerukam: liikuvad puust lõuad, plagisevad mokad, puupulkadest hambad, punased silmad. Jõulutönk hirmutas lapsi, talle pakuti õlut. Tönk kuulus ka Kihnu pulmade juurde. Töngitegemiseks, nii nagu mujal sokutegemiseks, nimetatakse igasugust maskeeritult ringi käimist. Jõulusoku traditsioon on mõnel pool tänaseni püsinud. Sokupead kasutati mitmeid aastaid ja hoiti seetõttu hoolikalt alles. Kõige keerukam ongi tänapäeval korraliku sokupea hankimine. Vt ka näärisokk. Jõulukaru käib ringi jõulupühade ajal, vähem kolmekuningapäeval
palgid või latid. Talveelamutel kaeti katus sageli mullaga ja ka suveelamutel esines mullaga kaetud katuseid. Aknad olid seintes, vahel ka katuses. Suvel olid aknaavad kas üldse katmata või kaeti need lutsunahaga. Talvemajadel kaeti aknaava jäätüki või klaasiga. Majadel olid tavaliselt muldpõrandad, vahel kaeti need plankude või lattidega. Talveelamutel asetses esikülje ühes nurgas kaminataoline ahi, millel oli savist ja puupulkadest valmistatud korsten. Suveelamutel oli tavaliselt lõkkekoht keset elamut, harva oli majas ahi. Võrreldes 20. sajandi algusega, on hantide traditsioonilistel ristpalkelamutel toimunud rida muutusi. Katusekatteks kasutatakse tänapäeval kasetohu asemel sageli tõrvapappi või musta kilet, majadel on laudpõrandad ja klaasitud aknad. Kaminataolist ahju esineb haruharva, enamikel elamutel on plekkahjud. 20. sajandi alguses olid hantidel vähesel määral kasutusel kaht tüüpi poolmaakojad
annaabi.ee 
