Tutt-tihane moodustab talviti teiste tihastega väikeseid parvi, kellega koos süüa otsitakse. Salkasid moodustavad nad juba ka peale pesitsust, siis on need pesakonnasalgad. Tutt-tihane kogub talveks toidutagavarasid, peites toitu jne puupragudesse jne. Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna. Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-tihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt ja tüvedelt. Talle meeldib tegutseda puudel allpool, samuti võib otsida söödavat maapinnalt. Toitu eelistavad otsida vanematelt, sammaldunud puudelt. Tutt-tihane on väga krapsakas lind, ta võib rippuda okstel ka pea alaspidi, et soovitud toidupoolis kätte saada.Tema menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema
konnakotka paari. Pesitsemiseks sobivad liigile luhtadeäärsed kuuse-segametsad ja lodud. Kui pesa rajatakse luhaservast kuni 500 m kaugusele, siis saagijahile käiakse peamiselt ikka heinamaadel ja luhamaadel. Pesapuuna kasutatakse peaaegu eranditult kuuske. Suurtest okstest ehitatud pesa paikneb tavaliselt vigastatud tüve ,,jõnksul", harvemini külgokstel ja oksahargis. Aprilli lõpul mai algul ehitakse pesa värskete puuokstega. Ehitamiseks kasutatakse võrdselt nii oksapuu- kui ka lehtpuuoksi. Alates mai algusest on pesas 1-2muna. Pojad kooruvad tavaliselt juuni keskel. Juhtub kooruma kaks poega, siis lennuvõimestub tavaliselt ainult üks, see, kes on saagijagamisel ning omavahelistes duellides tugevam. Saagijäänustest on määratud väike-konnakotka toidusedelis siili, mutti, urhiirt, väikekarihirt, konni, värvulisi. Ühel kotkabaaril on täheldatud ,,siililembest" toitumisharjumist. Nii on
rajada läbi paksude paekihtide. Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee. · Vooderduseks kasutati haaba või kuuske, sest need ei andnud veele maitset juurde. · Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga. · Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist. · Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse
kõigepealt kui leidis ka rõivu mis on verega määrdunud siis ta ütles: ,,Üks öö on süüdi, mina hukutasin sind kahetsusväärselt, kui ma käskisin sul tulla öösel kohta täis hirmu ja ei tulnud ise esimesena. 100. Siin siiski olge palutud mõlema sõnadega, oh paljud õnnetud minu ja tema (meie) vanemad, et ärge soovige mulle/meile halba, armastus, mida kõige uuem/viimane tund ühendas, ärge keelake meid matmast ühte hauda. Ja sina puu, kes puuokstega katad mind ühte õnnetut keha, saad varsti katma kahte, hoia mõrvamärki alati oma vilja tumedaid ja leinale sobivaid kahekordse surma mälestuseks." Nii rääkis ja asetas mõõga terava otsa rinna alla ja langes selle peale, mis veel tapmisest soe oli. Palved siiski puudutasid jumalaid, puudutasid vanemaid, sest värv puuseljas on must kui valmivad ja see, mis jäi üle on palvetelt ülim, puhkab ühes urnas. 7) Horatius Carmina: Ad Melpomenen, lk 283; LUULETUS
Selles oli tal muidugi õigus. Nimelt et koplis on olemas lehmakoogid. Ainult et laulus poleks seda küll mõtet otse välja öelda. Metsast koju jõudes läksime meie Agda, Britta ja Annaga ning murdsime suure hulga sireleid, mis kasvavad meie puukuuri taga. Siis kõndisime nendega Lõunatalu niidule. Seal olid Oskar ja Kalle juba ridva valmis teinud. Kalle on nimelt Põhjatalu sulane. Me kaunistasime ridva puuokstega ja sidusime sinna külge suure sirelipärja. Siis ajasime ridva püsti ja tantsisime selle ümber. Onu Erik, Anna isa, mängib hästi lõõtspilli. Ta mängis palju toredaid lugusid, mille järgi me tantsisime. Kõik peale vanaisa ja Kerstini. Vanaisa istus toolil ja kuulas pealt. Ja Kerstin istus algul tema süles. Aga ta ei saanud kuidagi jätta vanaisa habemest sikutamata. Siis võttis tema isa ta ära ja pani oma õlale istuma. Sel moel sai ka Kerstin tantsust osa võtta.
· relvad laetakse enne telki sisenemist tühjaks ja padrunisalv eraldatakse. Moondamisega tõhustatakse üksuse ja tegevuse varjatust, raskendades vastasel objektide avastamist. 109 TELGI MOONDAMINE: Telk tuleb paigutada varjulisse kohta. Telgiava peab olema vaatluse suhtes ohutus suunas. Nähtavale jääv telgi osa moondatakse moondamisvõrguga (pilt 2.108). Telgi tavalise kuju muutmiseks toestada moondamisvõrk altpoolt puuokstega. Kogu varustus paigutada telki või moondamisvõrgu alla. Telgi juures liikumiseks kasutada ainult kindlaid radasid, mis on varjatud õhuvaatluse eest. Pilt 2.108 TRANSPORDIVAHENDI MOONDAMINE: Transpordivahendi paigutamisel maastikule tuleb ära kasutada looduslikke varjeid ja ehitisi. Suurte pindade piirjoonte muutmiseks kasuta moondamisvõrku, toestades seda altpoolt puuokstega (pilt 2.109). Peegeldumise vältimiseks katta moondamispaberiga
annaabi.ee 
