viima. 6. oktoobril 1873 sai välja mõõdetud esimene suvilakrunt, mille omandas Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Räägitakse, et just siis öelnudki Glehn oma kuulsad sõnad: "Seie saagu lenn!" Glehni loss 1886. aasta 1. oktoobriks valmis keskaegse rüütlilossi kahekorruseline krohvimata paehoone, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega. Allkorruse esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid ja mõtteterad. Ladina-, kreeka-, prantsus-, vene- ja saksakeelsete tekstide kõrval leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" Von Glehn ei nikerdanud ainuüksi eriskummalist mööblit. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus
maamiilits- maakaitsevägi bastion- kaitsetornid kapitulatsioon- alistumine 22. isikud Gustav II Adolf- Rootsi riigi valitseja Kristiina- Gustav II Adolfi tütar, pärast teda troonil Clas Tott- Liivimaa kindralkuberner Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlimees; mõisteti surma kui riigireetur Johan Skytte- Gustav II Adolfi õpetaja ja nõuandja Christian Ackermann- Tallinna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor Bengt Gottfried Forselius- õpetaja; avas Tartu lähedal nn Forseliuse seminaari Pakri Hansu Jüri- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Igantsi Jaak- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Andreas Virginius Kambja pastor, tõlkis ,,Vastse Taestamendi" Henrich Stahl- avaldas eesti keele grammatika Johann Hornung -avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust Karl XI- Rootsi valitseja aastast 1672. Peeter I- Vene tsaar
Maamiilits- eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi Bastion- viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, ülesanne oli kahuritule andmise võimaldamine. Kapitulatsioon- alistumine. 22.ISIKUD: Gustav II Adolf-Rootsi valitseja Kristiina-Rootsi valitseja Clas Tott- kindralkuberner; Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlik. Johan Skytte-Gustav Adolfi nõuandja ja õpetaja Christian Ackermann- Tlna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor. Bengt Gottfried Forselius- õpetajate õpetaja Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak- Forseliuse andekaimad õpilased Andreas Virginius-Kambja pastor Andrian Virgilius-Kambja pastori poeg. Oma isaga koostasid nad "Vastne Testamendi" H. Stahl- kirjutas jutlustekogu ning kodu- ja käsiraamatu, avaldas eesti keele grammatika. J. Hornung- avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Karl XI-Rootsi valitseja Peeter I-Venemaa valitseja Karl XII-Rootsi valitseja
Amandus Adamson - Üks Venemaa esiskulptor II maailmasõja eel ja ajal - Võidab ülevenemaalise skulptuurikonkursi- talle usaldatakse Romanovite dünastia memoriaalvälja rajamine (seal vene keisrite, keisrinnade kujud)- Jääb lõpetamata. Revolutsiooni ajal hävitati kõik kujud. - Eestis ateljee, kus oli vahest suvel. - Isa juut, ema eestlanna, isa meremees, jäigi merele, Amandus õppis Toompea rüütelkonna vaestekoolis. - Juba lapsena huvi puunikerduste vastu - Leidis sponsori, Peterburi kunstiakadeemia, lõpetab 1876 skulptuuri hõbemedaliga, lõputöö religioosne reljeef. - Töötab kunstiõpetajana - Elab Pariisis (1887- 1891). Näeb seal sümbolismi, realismi. Sümbolismiga seotud tööd meretemaatikas. - ,,Lüüriline muusika" - ,,Laeva viimne ohe" - Teeb ka naisakti - Pöördub Peterburi, realistlikus vormikõned skulptuurid nt. ,,Hülgekütt Pakri saarelt" (1898, pronks) - ,,G
sajandi lõpuni ehitati ja rekonstrueeriti hooneid sageli keskaegseid võtteid, ruumijaotust ja kujunduselemente kasutades. Sellisteks näideteks võib tuua elamud Tolli 3 ja Tolli 6 ning Vanal Turul asuva Pakkhoone. Kuid renessanss- ja barokiperiood avaldasid Tallinnas suurt mõju kujunduselementides, millega kaunistati ja täiustati keskajal püstitatud hooneid. Tol ajal õitsesid Tallinnas raidkivi- ja puunikerduskunst. Sel perioodil loodud puunikerduste näiteid leidub Raekojas, mitmes kirikus ja paljudes elamutes. Enamik kunstipärasemaid siseportaali silluskive, aknasambaid ja etikukive pärineb just sellest ajajärgust. Paljude keskaegsete elamute eeskojad kujundati tollal ümber barokseteks vestibüülideks, kus figureerisid nikerdkäsipuudega laiad trepid ning puitpaneelid. Keskaegsete teravkaarportaalide juurde ilmusid baroksed nikerduksed, milledest mitmed on säilinud tänapäevani. Levima hakkas polükroomia,
annaabi.ee 
