asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puud, püstitamaks muuhulgas rannikule suuri puukujusid; seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni. Mitmed uuringud on näidanud, et saarel oli varem mets, kus võis leida ohtralt pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tsiili veinipalmi, mis oli üks domineerivaim puu Lihavõttesaarel ja Toromiro puu, mis hävis täielikult 20. sajandil. Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale. Saare
maalitud ikoonid ning millised on tema nimele omal ajal lihtsalt omistatud. Ikoonide maalimisel kehtisid kindlad kiriku poolt kehtestatud reeglid. Erinevad stseenid paigutati vöötidena üksteise peale või väiksemad pildid raamina ümber suurema. Pühakuid kujutati askeetidena ja pikaks venitatuina. Näos olid valdavad suured tumedad silmad Skulptuur ei olnud Venemaal eriti arenenud, valmistati üksikuid pisikesi puukujusid. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18.sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I ,, raius akna Euroopasse".
Lõuna-Euroopas) matmispaikadest ehk kurgaanidest on leitud fantaasiarikkaid loomadekujulisi filigraantehnikas kujutisi, nii ehetena kui ka puidul ja tekstiilil. Keldid, kes elasid 4. 3. saj. e.m.a. Kesk- ja Lääne-Euroopas, omasid loomade või inimeste kujutistega väänleva joonega paelornamenti. Viikingid, kuulsad meresõitjad Skandinaavia maadelt, on jätnud kunstipärandi 8. 10. saj. laevakujutiste ja ruunikividega. Haudadest on leitud igapäevaseid esemeid, saane, vankreid, vaipu, puukujusid jpm., mida kaunistavad paelornamentika, draakonid ja ruunikiri. Germaani hõimud moodustasid Merovingide dünastia juhtimisel 5.7. saj. Frangi riigi. Merovingidele oli tähtis ristiusk, ehitati palju kirikuid, osavad käsitöölised valmistasid kauneid kirikuriistu, keraamikat ja klaasist esemeid. Kunstipärandist nimekaimad on kirjakunst ja raamatuillustratsioonid. Kloostrites valmisid käsikirjalised pühakirja tekstid, kus iga lehekülje
Ehted ja kaunistused: 7 Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida kaevandati idapoolses kõrbes ja Nuubias. Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused. Juveele paigutati ka puu ja klaasümbrisesse, õhukese lehtkullaga kaunistati puukujusid, kiivreid ja mööblit. Jalanõud:Vanim teadaolev jalats on sandaal, mida peetakse kõrbe jaoks ideaalseks. Tald kaitseb jalga kõrvatavkuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku. Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud.
Ehted ja kaunistused: 7 Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida kaevandati idapoolses kõrbes ja Nuubias. Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused. Juveele paigutati ka puu ja klaasümbrisesse, õhukese lehtkullaga kaunistati puukujusid, kiivreid ja mööblit. Jalanõud:Vanim teadaolev jalats on sandaal, mida peetakse kõrbe jaoks ideaalseks. Tald kaitseb jalga kõrvatavkuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku. Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud.