● Pilbaskatus peab ilmastikule paremini vastu kui laastukatus, sest erinevalt täispikkadest, sest muidu läheb katus äärest liiga paksuks. laastust jäävad pilpa pinnal puukiud terveks. 19. veebr 2013. a Hoone osad 15 19. veebr 2013. a Hoone osad 18 Laastukatus Kimmkatus ● Kimmid on pakust või plangust välja saetud või lõhestatud ja tahutud
ühiskondlikute hoonete katustel. Tulenevalt Rootsi mõjust on kimmkatused traditsiooniliselt levinud Lääne- Eesti saartel. Eestis on katusekimme valmistatud põhilielt männinst ning nee saetakse välja pakkudest. Kasutatakse ka leppa, mida vanasti peeti vaese mehe katuseks, mis aga kaasaegsete immutusvahenditega töödeltult ei jää kestvuselt alla teistele puuliikidele. Algne tehnika oli pakkude käsitsi lõhestamine, mis garanteeris väga kauakestva materjali, kuna puukiud jäid kahjustamata. Tänapäeval kasutatakse seda tehnoloogiat veel Sveitsis ja Saksamaal. Kimmide löömisel jäetakse väiksed vahed, et neil oleks niiskudes võimalik paisuda. Katte paksuse tõttu peetakse kimmkatust puitkatustest kõige vastupidavamaks.12 12 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 48. 2012 13
See on väga ummistuskindel ning järgib ka kõige keerukamate kontuuridega pinnavorme. Lihvpaberi abrasiivosakesed sõelutakse tootmise käigus läbi erinevat mõõtu sõelale. Karedusnumber viitab lihvterade paiknemise tihedusele pinnaühikul, see on rahvusvaheline klassifikatsioon. Mida suurem number, seda peeneteralisem lihvpaber. Vahelihvi käigus lihvitakse lakitud pinda, et eemaldada laki sisse jäänud tolmuosakesi. Tasanduslihv. Viimistlusaine pealekandmise järel võivad puukiud üles tõusta või on kattepind ise ebatasane. Sel juhul tuleb viimistlust lakkimiste vahepeal peene abrasiivvahendiga tasandada. Käsitsi lihvimine. Enne abrasiivpaberi kasutamist on sageli vaja kasutada kaabitsat, et kõrvaldada väikesed defektid või kiu murdumiskohad. Korgist lihvklots lihtsustab selle ülesande täitmist ning samuti pikendab lihvpaberi eluiga. Lihvida tuleb alati pikikiudu kasutades järjest peenemaid lihvpabereid
tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen,valge majaseen, kilejas majaseen. · Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puukiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 05.05.2014 · Külmalõhed- välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate
Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidukahjurid: kooreürask - elab puus otse koore all; toonesepp – elab kuivas puidus; 34 laevaoherdi – elab vees. Putukad kannavad edasi ka seente eoseid ja soodustavad sellega puidu mädanemist. Kasvuvead. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv; salmilisus - puukiud on segamini; sissekasv - tekib puu tüve vigastuse korral; kaksiktüvi - kaks puutüve on kokku kasvanud; ekstsentriline südamik - aastarõngad on ühel poolel paksemad; ebanormaalne koonilisus – tüvi peeneneb liiga järsku; külmalõhed; kõverkasv; voldiline tüvi jne. Vaata kasvuvigadest joonist 3.5.3. Joonis 3.5.3. Puidu kasvuvead: a) kaksiktüvi, b) külmalõhe,
annaabi.ee 
